Veneetslaste kannatus on katkemas ja nad ei soovi enam oma kodulinnas näha suuri turistimasse ning erilist vastupanu on pälvinud kruiisilaevade pidev saabumine.
Galerii: Veneetslased ei lasknud kruiisilaevasid sadamasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Signaalrakettidega vehkivad kohalikud läksid väikestel laevadel vastu suurtele kruiisilaevadele, et takistada nende randumist Veneetsia sadamas, vahendab Telegraph.
Kõrghooajal külastab iga päev Veneetsiat umbes 30 000 kruiisituristi, mis kohalike sõnul hävitab nende linna nii kultuuriliselt kui ka ökoloogiliselt. See ei ole ka esimene kord, kui kohalikud on üritanud kruiisilaevade linna tulemist takistada. 2013. aastal panid hulgaliselt elanikke selga päästevestid ning läksid kruiisilaevade saabumisteele ujuma.
Kruiisilaevade operaatorite sõnul ei hävita nende tegevus Veneetsiat ning pigem annavad nende toodud turistid tööd 5000 veneetslasele.
Kohalikud kardavad aga, et pidev turistide kasv hävitab kohaliku keskkonna, Veneetsia iseloomu ning pidev hinnatõus surub itaallased linnast välja. Numbrid toetavad pigem kohalikke kui turiste. 1931. aastal elas Veneetsias 164 000 inimest ja praegu on see number kukkunud 55 000 peale.
Kohalikud põgenevad peamiselt kõrgete üürihindade eest või tõstetakse nad kodudest välja, et teha ruumi Airbnb tüüpi korteritele.
Ka sel aastal on kohalikud juba turistide vastu protesteerinud. Septembri alguses läksid 500 inimest vankrite ning ostukärudega tänavatele, et tõmmata tähelepanu turistide halvale mõjule. Augustis kleebiti üle linna mitmeid plakateid, kus seisis: «Turistid, minge minema!!! Te hävitate selle piirkonna».
Igal aastal külastab Veneetsiat 22 miljonit turisti, kes ummistavad väikesed tänavad, tulevad veetaksodesse suurte kottidega ning kõnnivad ringi ujumisriietes. Iga päev on linnas 60 000 turisti, mis nüüdseks ületab juba kohalike arvu.
Eelmisel aastal külastasid Veneetsiat ka UNESCO ametnikud, kes leidsid, et linna võimekus, elanike arv ja turistide mass on tasakaalust väljas ning põhjustab suurt kahju.