Kuigi Hollandit eelistatakse enamasti külastada kevadkuudel, mil tulpe uudistada, tasub sinna reisida ka sügistalvisel hooajal, et avastada linnamelu kohalike moodi. Hollandisse saab Eestist reisida nii autoga, laevaga naaberriiki Saksamaale sõites või valides kodumaise lennufirma otselennu, misjärel sulanduda linnamelusse kui kohalik – jalgrattal.
Jalgratastel võib Amsterdamis kohata nii tööle kiirustavaid pintsaklipslasi, lapsi lasteaeda või kooli toimetavaid lapsevanemaid, elu nautivaid vanureid kui ka turiste. Elu ratastel käib aastaringselt, hoolimata sellest, et sügis- ja talvekuudel läheb ilm jahedamaks. Jalgratastel liiklemine on Amsterdamis ka kõige kiirem viis ühest kohast teise saamiseks, kuna jalgrattateed jooksevad risti-rästi läbi linna ning nendega pääseb paikadesse, kus auto- või ühistranspordiliiklus on piiratud.
Rattaid saab Amsterdamis laenutada kõikjalt – nii hotellist kui igalt teiselt tänavanurgalt. Ühe päeva rattarent jääb 10-15 euro ringi, mis on igati võrreldav ühistranspordile kuluva summaga.
Milliste paikade juures rattatiirul peatuda?
Anne Frank on 20. sajandi alguses sündinud kirjanik, kes sai kuulsaks alles pärast oma surma, kui avastati tema päevik täis sissekandeid holokausti ajal üle elatust. Päevikus kirjeldas tol ajal vaid teisme eas olnud tütarlaps, kuidas ta peitis end juute taga kiusavate natside eest aastatel 1942-1944. Anne Franki isa ehitas tervele oma perele uberikust peidiku, mis asus tema tööruumides raamaturiiuli taga. Kahe aasta jooksul suutis pere end edukalt natside eest varjata, kuid arreteeriti siiski Gestapo poolt 1944. aastal ning viidi koonduslaagrisse, kus tüdruk suri. Perekonnast ainukesena pääses isa Otto, kes naases peale sõda Amsterdami ning avastas, et tema kolleeg oli päästnud tüdruku kirjutatud päeviku. Päeviku põhjal avaldati esimene raamat 1947. aastal, tänaseks on raamat tõlgitud üle 60 keelde.