Stuttgart kehutab elektriautodega sõitma

Õhtune Stuttgart näitab, et linn ei kuulu vaid autodele, vaid oma koha leiavad ka kaherattalised. Foto: SCANPIX

Stuttgardis on autoomanikuks olemine linna ajaloo tõttu kultuuriliselt erilise tähendusega. Iga päev läbib linnapiire 800 000 autot, ent see toob loomulikult kaasa probleemid.

Augustikuises Stuttgardis paistavad päeval silma veiniistandused, öösel aga tuledemeri. Linna suurimal väljakul Schlossplatzil jahutavad lapsed end uhketes purskkaevudes. Väljaku servas rüübatakse 30-kraadise kuumuse trotsimiseks külma õlut. Hommikul kerkivad kesklinna justkui eikuskilt välirestoranid, mis täituvad juba lõunal. Vanamemmed õõtsuvad kaelakuti pinkidel akordionimuusika saatel ja laulavad vanu saksa laule. Igal pool on rohelust.

Idüllis olles võib kõikjal märgata kraanasid, sest Saksamaal Baden-Württembergis asuv Stuttgart areneb kiirelt nii linna keskmes kui ka sellest kaugemal. Arengut toitev jõud on autotööstus. Stuttgardis asuvad maailmakuulsate brändide Porsche ja Mercedes-Benzi peakorterid. Viimase kaksikheeliksikujulises muuseumis tutvustatakse Mercedes-Benzi ajalugu alates esimestest automootoritest kuni ettekujutusteni tulevikuautodest. Kui isu peale tuleb, võib alumise korruse autosalongist ka mõne auto osta. Mina ostsin ühe 6-eurose mänguauto.

Stuttgart on Saksamaa õhureostuse pealinn. Kuna soovitakse jääda tippu tehnoloogialinnana ja samal ajal säilitada rohelist kuvandit, on Stuttgart teinud kahe eesmärgi vahel kompromissi. Linna liiklusosakonna juhataja Wolfgang Forderer kirjeldab, et liiklemismuudatusi tehes peab linn arvestama nelja rolliga: kujundaja, reguleerija, reklaamija ja kasutaja.

Inimesed kipuvad tegema seda, mis on neile kõige kasulikum ja mugavam, mistõttu tuleb neile pakkuda vastavaid lahendusi. Paljud probleemide lahendused on Eesti omadega väga sarnased. Inimesi õhutatakse valima elektriauto ja rajati ka ülelinnaline laadimisvõrgustik. Eesti on endiselt alates 2013. aastast esimene ning seni ainuke üleriigilise elektriautode kiirlaadimisvõrgustikuga riik. Nagu Tallinnas ja Pärnuski, on Stuttgardis elektriautode parkimine tasuta. Erinevalt Eestist on elektriautodele tehtud täiesti eraldi parkimisplatsid.

Neil parkimisplatsidel on ka omad miinused. Forderer räägib, et linnas tehti aasta jooksul 5000 korda trahvi inimestele, kes parkisid elektriautode parkimiskohtadele. Parkimise päevatasu on üldiselt 7,2 eurot ja trahv elektriauto parkimiskohale parkimise eest on vaid 10 eurot. Seega, kui liiklejal on valida, kas jäädagi parkimiskohta otsima või maksta natuke rohkem, valitakse viimane variant. Poliitiliste institutsioonide bürokraatia tõttu on seaduste muutmine väga aeglane protsess.

Sarnaselt Eesti riigiametnikega kasutavad ka Stuttgardi linna esindajad elektriautosid. Isegi linna haljastustööde tegijatel on elektriautod. Inimeste vastuvõtlikkuse suurendamiseks tehakse linnarahvale eraldi üritusi, kus on võimalik elektriautodele ja -jalgratastele ise käed külge panna. Kui käisin rahvusvahelisel õpilasfirmade vilistlaste konverentsil, sain proovida ühe erafirma tasakaaluliikureid, millest mõningaid võib juba Eesti tänavatel näha. Minusugused katsetajad pidid neid proovima kahe inimese toel. See-eest firma omanik liugles terve ürituse jooksul tasakaaluliikuriga mööda saali, kaamera käes, nagu vana kala. Wolfgang Fordereri sõnul on sellistel üritustel kõige toredam, et inimestel on näod naerul.

Tavamootoriga sõidukite asemel on linna uhkuseks ja auks saamas elektriautod. Stuttgardis püstitati 2014. aastal rekord, kui sinna kogunes 507 autot – nii palju elektriautosid pole varem korraga ühes kohas olnud. Forderer ütleb, et linn julgustab autode ja rataste jagamist ning üürimist. Innustatakse pidama aru, kas on tarvis iga päev autot kasutada.

Maailma ja linna arenguga peavad kaasas käima nii vanad autofirmad kui ka innovaatilised idufirmad. Näiteks São Paulos on iga päev 390 kilomeetri pikkused ummikud. Audi esindajad mõtlevad, kuidas lahendada ummikute probleemi ja uurivad liikluse maa alla viimise võimalusi. BMW arendab elektriautode laadimisvõrgustikke, mõeldes ühtlasi autode multifunktsionaalsusele. Nad unistavad autost, mis meenutab sarjast «Knight Rider» tuntud Kitti. Autost on saamas kahetoalise korteri kolmas ruum, mida saab kohandada nii tööks kui ka lõõgastumiseks.

Uute tehnoloogiate kõrval ei saa jätta mainimata, et kohtusin nii noorte õpilasfirmade vilistlastega kui ka ettevõtjatega, kes pakkusid palju inspiratsiooni. Toon näitena ühe briti noormehe, kes lõi keskkoolis autovõtme, millele peale hingates mõõdab võti alkoholijoovet. Kui võti tuvastab alkoholijoobe, ei saa sellega autot avada. Palju vahvam on niisama maailma kirumise asemel lahendusi otsida.