Võrumaa täis väge, võimu ja hüva toitu

Kauges Eesti otsas asub maakond, kuhu sõit tundub paljudele liiga suure ettevõtmisena. Kui keskmine inglane sõidab tööle kaks tundi, siis meile on kolmetunnine sõit juba nagu reis välismaale. Ometi on kodumaa kagunurgas peidus imelisi paiku ja leidub hulgaliselt tegevust, millest jätkub julgelt kogu nädalavahetuse sisustamiseks.

Võru linn lausa särab. Viimastel aastatel on seal palju renoveeritud ning seega saab nüüd ühe Eesti ujujasõbralikuma ja soojema järve Tamula juurde minna mööda ilusat rannapromenaadi.

Ilusaid paiku leidub Võrumaal kuhjaga. Nii on kuplite vahele end ära peitnud Rõuge Suurjärv ja Ööbikuorg. Rõuge Suurjärv on tuntud kui Eesti sügavaim järv. Siiski ei usu kõik võrumaalased seda: nii väidab pool selle maakonna elanikest, et kõige sügavam on hoopis Antsla kandis asuv Uhtjärv. Mäng käib loomulikult sentimeetrite või heal juhul meetri peale, kuid kõige-kõigema tiitlit ihkavad endale ju kõik.

Ööbikuorus saab teha väikese matka ilusa looduse keskel, nautida linnulaulu ja voolava vee sulinat. Sealne tõmbenumber on kindlasti vesioinad, mis justkui iseenesest maa seest vett välja paiskavad. Nende seltsis võivad nii lapsed kui ka loomad üsna pikaks ajaks tegevust leida.

Salavägi Vastseliinas

Kaugele ei jää sealt ka Rõuge vallas asuv Hinni kanjon, mis enamikule eestlastele ilmselt midagi ei ütle. Väike metsavahetee viib aga omamoodi vaatamisväärsuseni, mis sarnaneb oma olemuselt ehk Põlvamaal asuva Taevaskojaga. Kanjoni sees olevad liivapaljandid ja metsa alt korjatud maasikad moodustavad suurepärase koosluse.

Kui kellelgi jääb väge puudu, siis Võrumaa on just see kõige õigem koht, kust seda otsima minna. Vastseliina linnus on tuntud oma salajase väe poolest, mida tulevad sealt teinekord ammutama nunnad Prantsusmaaltki. Nii pidavat ka Pirita kloostri elanikud igal aastal vähemalt korra Vastseliinas käima, et maa väge taas tunda saada.

Vastseliina piiskopilinnuse varemeid ümbritsevad legendid, millest hea ülevaate saab kohapeal giidi abiga. Olgu öeldud, et nii mõnigi neist ei ole kuulajasõbralik ja võib tekitada kõhedust.

Kui noor neiu tahab teada oma tulevikku, peab ta ühel ööl kõndima ümber kunagise altarikivi, mille alla nunnad olevat aastakümneid tagasi lõksu jäänud. Seepeale peaksid nunnad talle tulevikku näitama. Kui peaks aga juhtuma, et ümber kivi kõndija ei ole teps mitte enam neitsi, siis kuuleb sealt hoopis midagi õudsemat. Ning et kurjast saatusest vabaneda, tuleb linnusetorni juures nii kaua andestust paluda, kuni müüri vahelt mett nirisema hakkab.

Kuigi see tundub ilmvõimatu ülesandena, võib see tegelikult osutuda hoopis lihtsamaks: ajapikku on torni asustanud mitmesugused mutukad ning müüride vahelt on leitud ülemäära pakse meekärgi. Iseasi, kas need palumise peale kohe mett välja laskma hakkavad.

Võrumaa uma mekk

Kaugel Meremäe vallas Obinitsa külas asub koduhoovi peidetud väike armas kohvik Taarka Tarõ Köögikõnõ, kus kõik on nii kohalik, et ka menüü kirjutatakse igal hommikul suurele paberile ja muidugi seto keeles. Perenaine on see-eest väga abivalmis ja aldis kõigile  selgitama, mida üks või teine nimetus menüüs tähendab. Kindlasti tasuks seal proovida omatehtud sõira, sest kust mujalt veel sellist luksust saab kui mitte Võrumaalt.

Üsna Võru lähedalt väikesest Meegomäe külast leiab imearmsa puhkekompleksi ja Hämsa kõrtsi. Isegi kui ei ole plaani sinna pikemaks jääda või mõnd suuremat pidu maha pidada, võiks seal siiski väikese söögipausi teha.

Perenaine tutvustab lahkesti kõike, mida neil pakkuda, ja soovitab soojalt just neid roogi, mis on algusest lõpuni ja just äsja kohapeal valminud. Kui soovitused antud, suundub ta ka ise kööki, et oma südamesoojus toidu sisse panna. Lauale saabusid igatahes imehead ja imesuured portsud värskelt valminud toitu. Leivanumbreid on pererahval üsna mitu.

Nii nagu igale talutoidule kohane, tuleb Hämsa kõrtsis kindlasti küpsetada ka oma leib. Olgu öeldud, et see oli üks parimaid leibasid, mida ma kunagi saanud olen. Kõrvale sai samuti isetehtud suitsusingimääret. Pererahvas suitsutab seal ise mitmesugust looma- ja linnuliha. Suitsuribid ja suitsupart lausa sulasid suus.

Tundub, et võrumaalastele liha maitseb, sest ka Haanja vallas asuv Mooska talu paneb rõhku just lihasuitsutamisele. Teatavasti on üks maakonna tuntuimaid turismiobjekte suitsusaun, mida paljudes teistes Eesti piirkondades enam alles ei ole. Suitsusaunakogemuse saamiseks tullakse siia üle maailma.

Perenaine Eda Veeroja pakub külastajatele saunas suitsutatud liha, võtab nad endaga sauna kaasa ja tutvustab neile traditsioonilist suitsusaunas käiku. Omapärane kogemus on muutunud niivõrd populaarseks, et kui kellelgi tekib soov seda kaasa teha, tuleks kindlasti ette helistada, sest muidu võid eest leida juba tahmast mustaks tõmbunud jaapanlased.

Ööbikuoru hõrgutised

Kui ühel kirurgil ühtäkki tööst villand saab ja ta maale elama kolib, hakkab sealkandis saama imehead kitsejuustu. Täpselt nii juhtus Vastseliina vallas asuva Kolotsi kitsetalu rahvaga.

Tööjaotus on peres kindlalt paigas. Peremees Mart Leibur seisab juustupoti juures, segab, lõikab ja kurnab. Perenaine Merle Leibur käib aga iga päev laudas kitsede seltsis aega veetmas ning ühtlasi lüpsab loomad ära. Tulemus on hea ja kindlasti tasub sinna külla minna kas või juba perenaise humoorika vestmisstiili pärast.

Toidutuuri lõpetuseks võiks peatuda romantilises orus Rõuge Suurjärve lähedal, kus asub Ööbikuoru Villa, mis on täielik idüll ilusa looduse keskel. Kuigi ümbruskonnas liigub palju nii kohalikku rahvast kui ka sise- ja välisturiste, on villa ümber kõik äärmiselt vaikne. Õige hetk haarata härjal sarvist ja maitsta mõnd head kohalikku rooga. Hõrk koha ja mõnusalt pehme veisepõsk on kindlasti proovimist väärt.