14 imeilusat kohta, mida varsti enam külastada ei saa

Evergladesi rahvuspark Foto: SCANPIX

Ilusaid paigad ümber maailma on ohustatud linnastumise, kliima soojenemise ja lihtsalt halva inimkäitumise tõttu, seega kui on soov neid haruldasi paiku veel näha, tuleks kiirustada.

Telegraph on kokku pannud nimekirja ilusatest paikadest, mis võivad varsti mitmete põhjuste koosmõjul kaduda või ei lubata sinna lihtsalt enam inimesi ligi. Seega kui on soov mõnd neist paikadest oma silmaga ikka üle vaadata, tuleks see seada kindlasti reisisihtkohtade prioriteediks.

1. Suur Vallrahul sukeldumine

Teadlaste sõnul on 93 protsenti vallrahust juba tugevalt kahjustunud ning see protsess järjest süveneb. Kliima soojenemine ning sellega kaasnev veetemperatuuri tõus ning ühtlasi ka happelisuse tõus mõjuvad korallidele hävitavalt. Kui asi nii edasi läheb, võib mõnekümne aastaga Suur Vallrahu hävida.

2. Antarktika avastamine

Viimase sajandi jooksul on Antarktikal toimunud suured muutused. Mõne aastakümnega on osa sealseid liike sattunud väljasuremise äärele, teisi on lihtsalt valimatult tapetud. Ühtlasi on inimesed roiskvett merre lasknud ning endast isegi kõige kaugematesse paikadesse maha jätnud hulgaliselt prügi.

3. Lume puudutamine Kilimanjaro mäel

1938. aastal jutustas Ernest Hemingway loo lumisest Kilimanjarost, mäetipust Tansaanias. Sellest on möödunud vaid käputäis aastaid, kuid olukord on mäel drastiliselt muutunud. Rohkem kui 85 protsenti Kilimanjaro jääkattest on kadunud ja on vaid aja küsimus, mil see vähenegi lõpuks ära sulab. Hiljutiste ennustuste kohaselt on 2020 viimane aasta, mil Kilimanjarol on veel lumine tipp.

4. Potosi kaevanduste avastamine Boliivias

Cerro Rico kaevandus oli hispaanlaste kunagine peamine hõbedaallikas, millega maksti ära kõik riigi võlad. Ümbritsev linn on samuti vaatamist väärt, mistõttu on see koos kaevandustega ka UNESCO maailmapärandi nimistus. Kuigi seni kaevandustes veel töö käib, peetakse seda üldiselt äärmiselt ohtlikuks paigaks, mis võib iga hetk kokku kukkuda ja inimesed enda alla matta.

5. Florida Evergladesi rahvuspargi avastamine

Everglades on suur märgala, kus pesitseb hulgaliselt metsloomi ja isegi 350 erinevat linnuliiki. Selle looduspargi ohuks on peamiselt aga saastatus, mistõttu surevad ka sealsed mereelukad ja veealune loodus.

6. Põhjanabale matkamine

Ilmselt soovib iga tõsine matkaja korraks seal ära käia, kuid tulevased põlvkonnad ei saa ilmselt seda seiklust enam ette võtta. Jää on liikvel, mistõttu arvatakse, et 2100. aastaks ei ole see enam omal kohal ning seega ei saa ka Põhjanabale lihtsalt matkata.

7. Purjetamine ümber Kiribati

Kiribati on osa Mikroneesiast ning koosneb omakorda 33st korallsaarest ja peaaegu kõik nendest on atollid. Seal saab surfata, harrastada linnuvaatlust ning sukelduda. Vesi aga tõuseb pidevalt ja üsna kiiresti. Seetõttu hoiatavad ka teadlased, et veel enne sajandi lõppu võivad need saared olla juba vee all. Ka nende endi president on kinnitanud, et vee tõusu vastu ei ole ilmselt midagi parata ning inimesi saadetakse juba Uus-Meremaale elama.

8. Columbia liustiku imetlemine Alaskal

Palju on juttu olnud liustike kadumisest, kuid Columbia oma on ilmselt üks paremaid näiteid. See liustik kaob Alaska lahte hämmastava kiirusega. Teadlaste hinnangul jääb 2020. aastaks järgi suurest liustikust vaid 42 kilomeetri pikkune jupp.

9. Arktikal jääkarude vaatamine

Merejää sulab pidevalt, mistõttu satuvad ka need hiiglaslikud kiskjad järjest suuremasse ohtu. Juba on märgata nende käitumismustrites muutuseid. Jää sulamine teeb nende jaoks raskemaks ka hüljeste jahtimise, kes on nende peamiseks toiduallikaks. Hetkel ei ole väga täpselt jääkarude arvukust võimalik hinnata, kuid mõne aastakümnega saab pilt oluliselt selgemaks.

10. Veneetsias jalutamine

Suurte kruiisilaevade külastusel on olnud nii otsene kui kaudne mõju üleujutuste tekkele. Süvikute kaevamine, et laevad läbi saaksid ja laevade liikumine läbi Giudecca kanali on seni toiminud süsteemi sassi löönud. Kuigi veel hiljuti sooviti suurtele kruiisilaevadele kehtestada Veneetsiasse sisenemise keeld, siis läbi see ei läinud ning laevad võivad sinna endiselt sõita. Ühtlasi on märgatud, et majad on hakanud vajuma ning kui arvestada, et ka merevesi on tõusmas, siis ei ole pilt eriti roosiline.

11. Kõige hirmuäratavamal suusarajal sõitmine

Kitzbüheli suusakuurordis on väidetavalt kõige hirmuäratavam laskumine, mis seni on kaetud olnud alati päris lumega. Kuigi ka siiani on kasutatud mõnikord kunstlund, siis viimase aasta trende vaadates, ei ole varsti enam muud võimalust.

12. Tiigrivaatlus looduses

Tiigrid on väga majesteetlikud loomad, keda varsti ei pruugi looduses enam leiduda, sest inimesed on niivõrd palju nende elukeskkonda hävitanud. 93 protsenti nende ajaloolistest asumaadest on kadunud ning viimase sajandi jooksul on ka loomade arvukus oluliselt vähenenud, lausa 97 protsenti. Tänaseks liigub looduses ringi vaid 3000 tiigrit.

13. Maldiividel päevitamine

2009. aastal pidas tollane president Mohamed Nasheed pressikonverentsi vee all, et tõmmata tähelepanu saart ohustavale faktorile. Kuigi selle üle vaieldakse, kas Maldiivid vee tõusust tõesti kaoksid, on kindel, et nende kõrgeim tipp on vaid viis meetrit üle merepinna, mistõttu oleksid nad ohustatud paikade nimekirja eesotsas.

14. Galapagose saarte avastamine

Loodushuviliste üheks lemmiksihtkohaks on kindlasti Galapagose saared, kus leidub mitmeid erinevaid ja põnevaid looma- ja linnulike. Kuna aga igal aastal reisib sinna rohkem kui 170 000 turisti, siis hakkab saarte limiit täis saama. Kuigi piir ei ole veel ületatud, ei ole selleni jõudmine ka enam kaugel. Ühtlasi on seal probleeme ka järjest tõusva veetemperatuuriga, mis kahjustab korallrahusid ja põhjustab mereelukate surma. Saared ei ole ka pääsenud ebaseaduslikust kalapüügist ega saastatusest.