Mis turbulentsi ajal lennukiga päriselt toimub?

Hirm Foto: SCANPIX

Kõigepealt läheb natuke kohvi ümber ja siis võib kuulda juba piloodi tõsist häält palumas kõikidel oma kohtadele minna ning turvavööd kinnitada.

Turbulents on ilmselt asi, mis võib nii uusi kui ka juba kogenud lendajaid põhjalikult endast välja viia. Samas kui teada täpselt, mida turbulents endast kujutab, siis on tegelikult vähem põhjust karta. Hoolikad planeerijad võivad isegi valida lennud, kus on väiksem tõenäosus raputamisele, vahendab Insider.

Atmosfääri turbulents

Atmosfääri ja kiiluvee turbulentsil ei teha üldjuhul vahet, kuid ühe põhjustab loodus ja teise mehaanika. Selleks, et atmosfääri turbulentsi paremini selgitada, toovad piloodid tihti jõe peal sõitmise näite, kus vesi on õhu asemel. Nagu vesi jões, nii liigub ka õhk pidevalt ja seda mõjutavad paljud detailid, sealhulgas takistused (mäed), niiskus, maapinnalt tulev ebaühtlane soojus, ilm ja temperatuuri muutused.

Lennud üle mäeahelike raputavad tavaliselt üsna palju. Kui oled väikeses laevas ja vesi ei ole sile, siis mida kiiremini sa lähed, seda nn künklikum on sinu reis. Lennukid on täpselt samasugused: mida kiiremini sõita, seda rohkem võib raputada. Reisilennukid võivad sõita kuni 965 kilomeetrit tunnis, mis mõjutab kindlasti seda, kuidas lennuk õhus toimuvatele muudatustele reageerib.

Kiiluvee turbulents

Mehaanilised faktorid võivad samuti turbulentsi tekitada ja seda just peamiselt õhkutõusu ja maandumise ajal. Lennuki tõukejõud ja tiivad tekitavad õhuvoolu, mis omakorda tekitab rappumist. See on ka põhjus, miks õhkutõusud ja maandumised on alati mitmeminutilise vahega.

12. novembril 2001. aastal tõusis American Airlinesi lennuk õhku ning mõned hetked hiljem kukkus alla. Uurijad järeldasid, et ilmselt tõusis lennuk õhku 15 sekundit liiga vara, mistõttu sattus ta eelnevalt õhku tõusnud lennuki kiiluvee turbulentsi. Selles õnnetuses hukkus 265 inimest. Olgu siis öeldud, et sellised intsidendid on väga haruldased, eriti kuna õhkutõusud on lennujuhtimiskeskuse tugeva kontrolli all.

Selge ilma turbulents

Kui õhkutõusu ja maandumise ajal on turbulents oodatav, siis lennu ajal ei soovi keegi seda kogeda. Selge ilma turbulents tuleb järsult ja piloodid saavad sellest teada täpselt samal hetkel kui reisijadki.

Seda sorti turbulents radarilt välja ei paista. Praegu testitakse aga uut maapealset süsteemi, mis peaks olema võimeline ka selle turbulentsi asukoha välja selgitama.

Mida piloodid teavad

Paljud lennuhirmuga reisijad on veendunud, et piloodid on niivõrd külmaverelised turbulentsi suhtes sellepärast, et nad teavad, millal see tuleb, ning on lihtsalt keeldunud seda infot teistega jagamast, et mitte paanikat tekitada.

Piloodid suhtlevad omavahel pidevalt ning annavad ülevaadet kindlatel teekondadel oleva turbulentsi kohta. Siiski on selle ennustamine pigem kunst kui teadus, rääkis piloot Patrick Smith. Lennumeeskond saab vihjeid ilmalt, radaritelt, teistelt pilootidelt ja meteoroloogilistelt andmetelt. Mõned inimesed üritavad piloodi häält kuulates aru saada, kas too on närvis või mitte. Seda ei tasu aga teha, kinnitas Smith, sest kui oled ise ärevil, võid teha sääsest elevandi.

Tegelikkus

Lennuk turbulentsi tõttu õhus koost ei lagune. Isegi kui tekib selline tunne, et hambad kukuvad kohe rappumise pärast suust välja, siis lennuki struktuur on tehtud sellisena, et see ei teeks talle midagi. Me võime olla närvis või tunda end ebamugavalt, kuid lennuk saab sellega kohe kindlasti hakkama, jutustas lennukooli instruktor Mike Arman.

Siiski on ärevuse tundmine sellises olukorras täiesti normaalne. Piloot Tom Bunn, kes on lisaks litsentseeritud terapeut, ütles, et aju vallandab automaatselt stressihormoone iga kord, kui lennuk peaks kõrgust kaotama.

Hirmudega toimetulek

Kognitiivse käitumisteraapia ja lennundusteooria tundide abiga on võimalik sellest probleemist üle saada. Selleks on olemas spetsiaalsed kursused, kus räägitakse kõik põhjalikult läbi ning isegi õpetatakse inimese aju kukkumist seostama positiivse mälestusega.

Turbulentsiga seotud vigastused

2002.–2013. aastal sai Ameerika Ühendriikide föderaalse lennuameti andmetel turbulentsi tõttu viga kokku vaid 76 inimest. Enamjaolt olid vigastatud need, kes ei pannud turvavööd kinni siis, kui pidid, või meeskonnaliikmed, kes üritasid veel oma kohtadeni jõuda.

Selliste juhtumite puhul lõid inimesed tavaliselt oma pea ära või mõnel üksikul korral murdsid ka luid. Kui arvestada, et maailmas lendab iga päev umbes kaheksa miljonit inimest, siis on turbulentsiga seotud vigastuste arv väga väike.

Mida saad teha?

Mõned väidavad, et kliimamuutuste tagajärjel on tõusnud ka turbulentside hulk. Teisalt võib jälle arvata, et kuna lennukeid on rohkem, siis on ka rohkem neid, kes annavad erinevate turbulentsete piirkondade kohta teavet. Igal juhul on mõned nipid, kuidas turbulentsi endale meeldivamaks muuta.

1. Vali istekoht lennuki keskel või ninas – kuigi turbulentsi ajal väriseb terve lennuk, raputab tavaliselt rohkem just tagaosas.

2. Sule autosõidu ajal silmad – selleks et mõista, et turbulents on tavaline ja ohutu, sule autosõidu ajal silmad. Kui sul jääb meelde tunne, kui palju raputas auto teel sõites, siis tunned end edaspidi mugavamalt ka lennukis.

3. Lenda hommikuti – kuigi selle üle veel vaieldakse, kas kuumal suvepäeval esineb ebaühtlaselt jaotunud soojuse tõttu turbulentsi, siis need, kes kardavad lennata, võiksid igaks juhuks hommikuse lennu valida.

4. Seo turbulents heade mõtetega – kuigi seda on keerukam kodus ilma kõrvalise abita saavutada, võid proovida oma mõistust treenida. Kui teed seda õigesti ja saavutad hea tulemuse, siis iga kord, kui lennuk satub turbulentsi, meenub sulle midagi positiivset.