Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/07/13/5618919t1hbbbd.jpg)
Jalgpalli EM oli vaid sissejuhatus. Tõeline spordipidu on alles ees – olümpiamängud. Rio de Janeiro pikad liivarannad, aastakümnetepikkune sambakarnevali korraldamise vilumus, Brasiilia temperament, kuum päike ja kuulsa sümbolina ligi 40 meetri kõrgune Lunastaja Kristuse kuju linna kaitsmas. Eeldused ideaalseks olümpiaks on justkui olemas, ometi saadab ebaõnn suursündmust igal sammul.
Kui Rio de Janeiro seitse aastat tagasi tänavuste suveolümpiamängude korraldajaks valiti, räägiti Brasiiliast kui suure tuleviku ja tärkava majandusega riigist. Tollane president Luiz Inácio Lula da Silva kuulutas uhkusega, et Brasiilia – esimene Lõuna-Ameerika riik, kel on au olümpiat võõrustada – on jõudnud maailma tippude hulka. Nüüd, kolm nädalat enne XXXI suveolümpiamängude algust, vaevleb riik ühe aastakümnete rängima majanduslanguse ja inetu poliitilise kriisi käes ning püüab kogu maailma nõudlike pilkude all olümpiamängude korraldamise keeruka ülesandega toime tulla.
Lisaks üldistele poliitilistele probleemidele varjutavad suurt spordisündmust terve rida halbu endeid, mis ebausklikke ettevaatlikuks teevad ja kogu üritust nurjata ähvardavad. Näiteks pidid korrakaitsjad juuni lõpus maha laskma olümpiamängude tõrvikutseremooniale poseerima toodud jaaguari, kes end järsku lahti tõmbas ja ohtlikuks muutus. Kuna Brasiilia koondise ametlikuks maskotiks on samuti jaaguar, peetakse juhtumit eriti halvaendeliseks.
Mõned päevad hiljem proovis aga üks 27-aastane noormees sõpradega sõlmitud kihlveo nimel olümpiatuld ämbritäie veega kustutada. Juuli algul üritas 28-pealine langevarjurite rühm moodustada õhus olümpiarõngaste kujundit, aga õnnetul kombel said kaks neist langevarjude põimumise tõttu surma. Kaks hukkunut oli ka aprillikuus olümpia tarbeks rajatud ja Rio meeri sõnul maailma ilusaima kaljuäärse rattatee varingus.
Kumb on hullem – Zika või superbakter?
Kurioossete õnnetuste kõrval vaevleb riik endiselt maailma kihevile ajanud Zika viiruse käes. Kuigi haigust diagnoositakse viimasel ajal vähem, on ainuüksi tänavu nakatunud enam kui 160 000 brasiillast. Brasiilia terviseminister Ricardo Barros üritab olukorda pehmendada rõhutades, et augustikuus on jahedama ilma tõttu vähem viirust levitavaid moskiitosid. Maailma Terviseorganisatsioon on samuti teatanud, et viiruse levimine olümpia tõttu üle kogu maailma ei ole eriti tõenäoline ning mänge ei ole vaja edasi lükata.
Nii soovitatakse Riosse reisijatel tarvitada putukatõrjevahendeid, kanda keha katvaid rõivaid ning kasutada vahekorra ajal kondoomi. Brasiilia ametivõimud on mängude ajal lubanud jagada külalistele ja sportlastele üheksa miljonit ökoloogilist looduslikust kummilateksist valmistatud kondoomi. Lisaks Zikaga võitlemisele tahab valitsus nõnda propageerida vihmametsade kaitsmist.
Siiski on mõned sportlased loobunud viiruse tõttu võistlustel osalemisest. Briti kergejõustiklane Greg Rutherford lasi viirusehirmus hoopis oma sperma külmutada, et vältida võimalikke tulevasi probleeme pisipere loomisel. Lõuna-Korea olümpiatiim tõmbab aga avatseremoonial ja treeningutel selga spetsiaalse putukakaitsega vormiriietuse.
Kardetavatele moskiitodele lisandus juunis Rio de Janeiro vetest leitud ravimitele allumatu superbakter, mis võib põhjustada eluohtlikke haigusi ja tõsiseid vaevusi. Mitmes veekogus on reostusenäitajad ohtlikult kõrged, kaasa arvatud neis, kus peetakse näiteks purjetamise või avaveeujumise võistlusi. Arvatakse, et bakter jõudis merre haiglate reovee kaudu.
Ohtlike bakterite kõrval põhjustab saastumist ka naftareostus, mis näiteks Hispaania purjetamiskoondise valged alused kiiresti pruuniks värvis. Samuti tõmbas sportlaste tähelepanu suur hulk hulpivaid surnuid kalu ning nahale tekkinud ärritus.
Nagu sellest kõigest veel vähe oleks – suureks mureallikaks on endiselt linnas lokkav kuritegevus. Vaid mõni nädal tagasi leiti Copacabana rannas, paar meetrit eemal olümpiamängude rannavõrkpalli platsidest, inimkeha jäänuseid. Samuti on sportlased langenud varaste ohvriks ning Brasiilia laskmiskoondise liige Anna Paula Cotta sai relvastatud röövlitelt lasu pähe. Juuni lõpus aga tormasid mitu relvastatud meest Rio de Janeiro haiglasse, et vabastada oma narkogängi liider, tappes selle käigus ühe patsiendi ja vigastades veel mitut.
Politsei palub WC-paberit
Kuigi Brasiilia lubas olümpia jaoks kuritegevust kõvasti ohjata, on olukord karmide politseinikega hullemaks läinud – ainuüksi maikuus tappis politsei Rio de Janeiro linnas 40 inimest. Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International andmetel on korrakaitsjad 2009. aastast alates tapnud Rios üle 2500 inimese. Poolsada politseinikku on aga tänavu ametikohustusi täites hukkunud. Iseäranis vaeste slummide ehk favela’de elanikud kurdavad, et politseinike läbiotsimiste arv on kõvasti kasvanud ning tulistamist on kuulda iga päev.
Rio mainele ei tule kuidagi kasuks ka politsei protesteerimine kasinate tingimuste ja väikse palga vastu. Korrakaitsjad korraldasid juuni lõpus lennujaama ees meeleavalduse tervitades turiste «kutsuvate» loosungitega, et palgata jäetud politseinike ja tuletõrjujate tõttu ei ole Rio de Janeiros kellelgi turvaline.
Peale töötasu napib politseinikel näiteks tualettpaberit, puhastusvahendeid, pastapliiatseid ja printeritinti. Nii mõnigi politseijaoskond on lausa palunud kohalikel annetada tualettpaberit ja muud.
Töötasude ja pensionide viivituste üle kurdavad ka arstid, õpetajad ja teised riigitöötajad. Kannatamatult oma palgatšekke ootavad kohalikud elavad juba kuid peost suhu ning vaatavad põlglikult uute või renoveeritud staadionite poole, mis nende silmis on rahatuks jäämise peapõhjustajad.
Süüdistatakse ka poliitikuid, kes 2014. aasta jalgpalli MMi ja tänavu olümpia korraldamisega Brasiiliat liiga suurt suutäit hammustama sundisid. Kui veel arvesse võtta, et kohalikud turvamehed varastasid olümpiakeskusest sülearvuteid, jääb mulje kui ühest tõelisest kaosest.
Tsirkus ilma leivata
Üheks oluliseks probleemide allikaks on riigi halvanud poliitiline segadus, kuna president Dilma Rousseff tagandati paar kuud tagasi ajutiselt ametist riigieelarve tegeliku defitsiidi varjamise ja korruptsiooniskandaali tõttu. Tema asemel asus riigi etteotsa Michel Temer, kellel on riigi stabiliseerimise ja maine parandamisega käed-jalad tööd täis. Siiski jätkuvad probleemid uueski valitsuses. Näiteks süüdistati uut spordiministrit Leonardo Piccianit huvide konfliktis, kuna ta on osanik ettevõttes, mis varustas olümpiaparki ehitusmaterjalidega.
See, et suur osa Brasiilia võimuladvikust on tõmmatud korruptsiooniskandaali, pole enam kellelegi üllatus. Õli valavad tulle mitmete olümpiaehitiste rajamise ümber hõljuv pistisekahtlus ja mängude keeruline finantseerimine. Nii on olümpia rahastamine jagatud riigi eri tasandite (linna, osariigi ja föderaalvalitsuse) vahel ning probleemide korral hakkab lahenduste otsimise asemel hoopis üksteise agar süüdistamine. Näiteks kuulutas Rio de Janeiro osariigi kuberner Francisco Dornelles hiljuti välja eriolukorra lootuses saada föderaalvalitsuselt lisaraha mängude korraldamiseks. Rio linnapea Eduardo Paes aga nimetas osariigi tegevust julgeoleku tagamisel kohutavaks läbikukkumiseks, lubades samas, et osariigi nadi majanduslik seis ei mõjuta olümpia korraldamist linnas.
Ulatusliku poliitilise kriisi kõrval kannatab riik ka ühe aastate suurima majandussurutise käes. Majandust halvas muu hulgas naftahinna kukkumine, tööpuudus kasvab jõudsalt ning kehva seisu võimendab veelgi hirmkallis olümpia. Poliitikud üritavad küll rahvast rahustada, et olümpia toob linnale ja riigile palju kasu ning teeb kõigi elu paremaks, vaadatagu Barcelona edulugu. Oma esimeses kõnes toonitas ka president Temer, et olümpia on ainukordne võimalus jätta maailmale riigist hea mulje.
Paljud kohalikud on aga teist meelt ega mõista, miks nii kallist üritust probleemides siplevale riigile vaja on, kui võiks raha hoopis haridusse ja tervishoidu süstida. Eriti kriitilised on need tuhanded pered, kes oma kodudest ehitusprojektide tõttu välja aeti või kes kärsitult palka ootavad. Samuti paneb paljusid nördima, et enamik olümpiaga seotud investeeringuid on tehtud linna nooblites piirkondades ega paranda vaesemate linnaosade seisu sugugi.
Ehitusega seoses on Rios üldse palju sekeldusi. Näiteks on pikale veninud vajalik olümpiakülani viiv metrooliin, mis väidetavalt peaks valmima alles neli päeva enne olümpia avatseremooniat. Kuigi korraldustiim teatas juuli algul uhkelt, et kõik võistluspaigad on valmis ning olümpia võiks kohe pihta hakata, kritiseeritakse mitme rutakalt valminud ehitise kvaliteeti ja ohutust. Rahvast teebmurelikuks ka hinnatõus ning paljudele on endiselt pinnuks silmas kasutuna seisvad jalgpalli MMi tarvis rajatud staadionid.
Seetõttu on vihased brasiillased läinud tänavale meelt avaldama ja kutsunud rahvast üles olümpiat boikoteerima. Nii tasub augustis lisaks spordisõpradele teleri ette koguneda ka niisama uudishimulikel, et näha, kas ja kuidas Brasiilia selle Kolgata tee lõpuks läbib.
/nginx/o/2016/07/13/5618907t1h9798.jpg)
XXXI suveolümpiamängud 5.–21. augustil 2016
- Müüki on paisatud 7,5 miljonit piletit hinnaga 6–1400 USA dollarit (5–1300 €).
- Võistlustel osaleb 10 500 sportlast 42 spordialal 306 võistlusel 33 võistluspaigas.
- Olümpiamoto on «Viva sua paixão» («Ela kirega»).
- Mängude kollane maskott Vinicius on oma nime saanud kuulsa Brasiilia poeedi ja muusiku Vinicius de Moraese järgi ning on segu Brasiilia loomadest.
- Riosse oodatakse olümpia ajaks üle poole miljoni turisti.
- 31 kortermaja 3604 korteriga ligi 18 000 sportlasele ja teistele asjaosalistele asub 200 000 ruutmeetri suuruses olümpiakülas, kus pakutakse järgmisi teenuseid: pesula, jõusaal, usukeskus, lillepood, toidupood, pank, postkontor, juuksur, ilusalong ja ööpäev ringi avatud söökla, kus serveeritakse päevas 60 000 portsjonit.
- Hotellitoad olümpia ajal on keskmiselt kolm korda kallimad kui Rio suursündmuse – karnevali – aegu.
- Turvalisust aitavad tagada 65 000 politseinikku ja 20 000 sõjaväelast.
Viis asja, mis on Rios hästi
Kuritegevus, majanduskriis, saastunud vesi, viirushaigused – The Wall Street Journal küsib, kas on võimalik, et Riol on olümpiamängude korraldajana läinud valesti kõik, mis saab valesti minna. Ja reastab viis asja, mis on Rios hästi.
- Kõik rajatised on valmis. Kuigi mõnda seina alles värvitakse ning mõnes pole veel kõik toolid põranda külge kruvitud, on olümpiarajatised valmis. Kui mängud algaksid homme, saaks need peetud suuremate probleemideta.
- Staare tuleb ikka ka. Kuigi mängudel ei osale korvpallistaarid LeBron James ja Stephen Curry, on kohal Kevin Durant ja Carmelo Anthony. Tulemata jääb ka kogu golfi esinelik – Jason Day, Rory McIlroy, Dustin Johnson ja Jordan Spieth –, aga kui Michael Phelps basseini hüppab, siis ei huvita golf nagunii enam kedagi.
- Uus südalinn. Kõige suurema muutuse on läbi teinud Rio südalinna sadamaala, see osa linnast, mis pole üldse otseselt mängudega seotud. Renoveeritud Maravilha sadamas ei ole küll ühtegi võistlust, kuid fänne oodatakse sinna ikkagi – NBA mängijad peatuvad ühel sealsel laeval. Uuest, huvitava arhitektuurilahedusega Museu do Amanhã (Homne muuseum – toim) on juba turismimagnet, kinnitab linn.
- Ühistransport töötab. Liiklus on Rios endiselt väga suur probleem, kuid ühistransport on kõvasti paranenud. Kallist ja vastuolulist metroo laiendamist on mitu korda edasi lükatud ning pole üldse kindel, kas see saab mängude ajaks valmis. Küll aga on ehitatud juurde kiirteid ja tunneleid, et vähendada ummikuid, linnaliinibussid pole küll mugavad, kuid see-eest käivad tihedalt.
- See linn on imekaunis. Rio rannad, mäed ja metsad lummavad ühtmoodi nii turiste kui sportlasi. Teleekraanil see linn lihtsalt särab.
/nginx/o/2016/07/13/5618909t1h7bf6.jpg)
Vaata tänase lehe spordiküljelt, kes esindavad olümpiamängudel Eestit!