:format(webp)/nginx/o/2016/05/30/5450429t1hf990.jpg)
20 aastat kestnud väljakaevamised Põhja-Kreekas on viinud kuulsa filosoofi Aristotelese haua leidmiseni.
Kreeka arheoloogid usuvad, et on leidnud Aristotelese haua
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid usuvad, et Makedoonia maakonnas Kreekas 1996. aastal avastatud haud kuulub tõepoolest kuulsale filosoofile Aristotelesele. Avastus tehti teatavaks mehele pühendatud kongressil Thessalonikis, mis tähistab 2400 aasta möödumist kuulsuse surmast, vahendab Lonely Planet.
Praegu puudub täielikult veenev tõestus, et haud kuulus Aristotelesele, rääkis juhtivarheoloog Kostas Sismanidis. Sellele vaatamata on praeguseni leitud tõendid selle asjaolu peaaegu, et täielikult kinnitanud.
Haud on marmorist põranda ning altariga, kindlaks on tehtud ka selle pärinemine hellenistlikust perioodist. Haud oli ehitatud turuplatsi lähedale ning sealt avanesid vaated ümbritsevale. Lisaks on sealt leitud ka münte Alexander Suure ajast ning hauale oli ehitatud Bütsantsi ajastu torn, mis viitab sellele, et just tol perioodil haud rüüstati.
Aristoteles oli tähtsaim Kreeka filosoof, kes õppis Platoni ning Sokratese käe all ning õpetas ise hiljem Alexander suurt. Ta sündis Stagiras 384. aastal eKr ning suri Evia saarel 322. aasta eKr. Mõned kirjalikud allikad annavad alust arvata, et tema tuhk viidi pärast surma tagasi sünnipaika.