/nginx/o/2016/05/26/5434823t1hc3e1.jpg)
Aasta esimese nelja kuuga on reisibüroo Go Travel müünud Eestit külastavatele välisturistidele turismiteenuseid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu 40 protsenti rohkem, mis annab lootust korralikule tõusule turismi põhihooajal ehk sel suvel.
Eesti kui turismisihtkoha vastu tunnevad endiselt aktiivset huvi eeskätt soomlased, taanlased ja norrakad, kuid kasvutrendi on märgata ka brittide ja ameeriklaste seas. Go Traveli sissetuleva turismi projektijuhi Hele Lahtvee sõnul on tõusu taga näha huvi Eesti ja Baltimaade kui veel avastamata sihtkohtade vastu. «Põhja- ja Baltimaad tunduvad lääneeurooplasele võrreldes traditsiooniliste puhkusepaikadega meeldivalt turvalised ning kuna need on paljude jaoks veel täiesti läbi käimata kohad, on potentsiaal tõusuks olemas,» ütles Lahtvee. «Samas tunnevad Eesti vastu huvi ka luksusreiside korraldajad kaugematelt turgudelt.»
Lahtvee hinnangul otsivad välismaised kliendid aina enam elamusi, mis pole internetist kergesti kättesaadavad ning mille kokku panemiseks on vaja professionaalse turismitöötaja abi. «Elevust tekitab kõik see, mis erineb massiturismist. Mida kaugemalt kliendid tulevad, seda rohkem tunnevad nad huvi kohalike elanike ja kommete vastu,» ütles Lahtvee. «Sihtkohaks ei ole ainult Tallinn, vaid aina enam otsitakse võimalusi sõita pealinnast kaugemale, näiteks Haapsallu, saartele ning Lõuna- ja Ida-Eestisse.»
Et turistid järjest enam Eestis ringi sõita soovivad, kinnitab ka reisibürooga Go Travel samasse kontserni kuuluva Go Busi tellimusvedude graafik, kus suveks on vabu busse veel napilt järel. Go Groupi turundusjuhi Anu Vane kinnitusel on kasvanud nõudlus just väiksemate, VIP-kategooria busside järele. «Väikebusse kasutavad meelsasti umbes kümneliikmelised turismigrupid, kes tahavad seltskonnaga mugavalt mööda Eestit ringi sõita ja võimalikult palju ehedat elu näha,» ütles Vane. «Keskeltläbi jäävad sellised turistid Eestisse neljaks-viieks päevaks ning sageli kombineerivad Eesti külastust ka Läti-Leedu ja teiste lähiriikidega.»
Kuigi müüginumbrid on aasta alguse põhjal järeldusi tehes kasvamas, seab Vane sõnul aastaks 2017 plaanitav käibemaksutõus trendi jätkumise siiski kahtluse alla. «Maksutõusu mõju on kahetine. Ühelt poolt saab riik sellega juurde vahendeid, mida muuhulgas ka turismi infrastruktuuri arendusse investeerida, aga nagu elu näitab, tähendab enamik maksutõuse pikas perspektiivis teenuse kallinemist ning sellega Eesti konkurentsivõime halvenemist ja turismituru langust. Riik saab viieprotsendiselt käibemaksutõusult umbes kümme miljonit maksuraha juurde, aga turismisektori ning kaubandus- ja teenindusettevõtete languse tõttu kaotab ühiskond tublisti rohkem,» ütles Vane. «Käibemaksutõusu mõju tuleks seetõttu kindlasti põhjalikumalt analüüsida.»