/nginx/o/2016/05/05/5342841t1h3dc9.jpg)
Eesti inimesed on kanged reisijad, kes eriti armastavad välismaal puhkamas käia suvel. Eesti üks suuremaid puhkusepakettide edasimüüjaid Go Travel pani kokku selle suve reisisihtkohtade TOP 5 ja annab soovitusi, millistele reisijatele üks või teine sihtkoht paremini sobib.
Kreeka on tänase seisuga konkurentsitult see riik, kuhu Eestist kõige rohkem pakettreisidega puhkusele sõidetakse. Juba varasemalt on nii Kreeka mandriosa kui ka tuntud puhkusesaared olnud populaarsusedetabelis Türgi järel teisel kohal. Kuna sel aastal on Türgi reiside müük tugevas languses, on Kreeka populaarsus veelgi tõusnud.
Sihtkohtadest tasub sel aastal esile tõsta Peloponnesose poolsaare, mis on lisandunud Novatoursi ja Tez Touri valikusse. Sealt leiab palju põnevaid ja maailmakuulsaid hellenistliku kultuuri mälestusmärke, aga samas on ka rannad väga kenad. See tähendab, et Peloponnesose piirkond pakub võimaluse veeta tõeliselt mitmekülgse ja kõigi pereliikmete vajadusi rahuldava puhkuse. Aurinko seevastu on taas võtnud reisikavasse Santorini saare, mis on üks maailma armastatuimatest puhkusepaikadest ning ideaalne eelkõige paaridele ja neile, kes lihtsalt mõnusat ja romantilist päikesepuhkust soovivad.
Üle veerandi reisi ostnud eestlastest reisib Bulgaariasse, mille populaarsuse tõusu üheks põhjuseks on suuresti negatiivsete uudiste vähesus. Kreeka ja Türgi jooksevad meediast läbi peaaegu iga päev. Selle taustal tundub Bulgaaria mõnusalt rahulik ning seda ta ongi. Teine Bulgaaria tugevus on loomulikult reisipakettide soodne hind, ses tegu on nii reisi hinna kui ka kohapealse hinnataseme poolest selle suve kõige soodsama puhkusesihtkohaga.
Hea hind aga ei tähenda, et kvaliteedis peaks mööndusi tegema, ka Bulgaarias leidub heatasemelisi nelja-viietärnihotelle, kliima on soe ja mahe, merevesi kristallselge ja puhas ning Musta mere äärsed liivarannad laiad ja ilusad. Vanemale generatsioonile kõlab Bulgaaria puhkusesihtkohana esiteks mõnusalt nostalgiliselt, aga teine suur pluss on see, et temperatuurid ei tõuse seal naljalt üle 30 kraadi. Seetõttu leiavad eakamad inimesed, kes Vahemeremaade suvekuudel 35-40 kraadini küündivat kuuma ei kannata, Bulgaariast mõnusa alternatiivi. Sama kehtib beebidega perede kohta. Suured plussid on ka lühike ehk 2,5 tundi kestev lennureis, mis on beebide ja väikeste laste puhul väga oluline, ning lühikesed transfeerid hotellidesse.
Noored reisijad hindavad Bulgaaria odavat ja kirevat ööelu, eriti Sunny Beachis, ning soodsaid meelelahutus- ja ostuvõimalusi. Omaette lisaplussi annab Bulgaariale seegi, et Lääne-Euroopa turistide jaoks on tegu veel suures osas avastamata maaga, mis hoiab hinnad all. Inimesed räägivad suhteliselt head inglise keelt, nii et seegi teeb Bulgaariast igati mõnusa sihtkoha.
Siiski ei ole inimesed Türgit veel täiesti unustanud. Kuigi viimase aja julgeolekuolukord on pannud paljusid pöörama pilke teiste sihtkohtade poole, on Türgi olnud läbi aastate eestlaste reisilemmik. Nii sõidab ligi viiendik puhkajatest taas Türki.
Türgi oluliseks plussiks võib lugeda kindlasti lühikest lennuaega, mis jääb tavaliselt kolme ja poole tunni piiresse. Samuti on Türgis väga suures valikus hotelle, mis on orienteeritud just peredele, kes otsivad kvaliteetset majutust koos hea animatsiooniprogrammiga. Kuurortide vahemereline kliima on eestlastele sobiv ning hinnad soodsad.
Peamine turismihooaeg Türgis alles algas ning äsja käinud kliendid ütlevad, et Türgi on endiselt meeldiv ja rahulik suvituspaik. «Kõik oli väga tipp-topp. Toit hea nagu ikka, aga hotellid on veidi tühjemad kui tavaliselt ning vene keelt ei kuule. Teenindus selle tõttu ei kannata aga mitte kuidagi, kõik on sõbralik ja teenused toimivad, rannatoole jätkub kõigile ning õhustik on sõbralik,» jutustas üks puhkaja.
«Kemeri keskuses rahvast oli, hotellis oli samuti rahvast. Hinnad poodides olid kaubeldavad. Kohalikud ise kurdavad, et rahvast vähe, sest venelasi ju pole, aga ringi liikudes väga vahest aru ei saanud,» rääkis reisija.
Itaaliast on peamiselt valikus Sitsiilia, Rimini, Sardiinia ja Napoli. Soodsaim neljast on kahtlemata Rimini piirkond, mis on tegelikult äärmiselt mitmekülgne sihtkoht. Riminist on näiteks väga hea teha väljasõite imetabasesse väiksesse mägiriigikesse San Marinosse, imekaunis kultuuri ja arhitektuuri täis Firenze pole samuti kaugemal kui kiviga visata. Sealt vaid natuke edasi on Pisa oma viltuse torniga ja ületamatult kaugel pole Veneetsiagi. Seega võib Rimini olla elunautlejale üks mõnusamaid paiku, kuhu reisida. Rannad on seal pikad ja laiad, ruumi peaks kõigile jätkuma.
Itaalia kõige suurem pluss on muidugi Itaalia köök, mis on regiooniti erinev, ent igal pool ääretult maitsev. Napolis võib nautida tõenäoliselt maailma kõige paremaid pitsasid ning sealne ümbrus ehk Amalfi rannik on üks maailma kaunimate vaadetega rannajooni – mäed kukuvad otse vette, nende vahele on pikitud pisikesed linnakesed, nii et valged majad ripuvad justkui mäekülgedel. Samas lähedal asub Vesuuvi vulkaan ja tuha alla mattunud Pompeij, samuti saab teha väljasõite Capri saarele.
Kuna Itaalia on pindalalt üsna suur riik, siis omamoodi kontsentreeritud Itaalia leiab Sitsiiliast, kus on varjul nii mõnigi vaatamisväärt aare. Sealsed Kreeka templid näiteks on edevamad kui Kreekas endas, lisaks Etna vulkaan, mis on Euroopa kõrgeim ja mille otsa saab minna vulkaanilist tegevust uudistama. Taormina linnake on samuti ülimalt romantiline ja kaunis.
Horvaatia on kohaliku elu hinnataseme poolest soodsam kui Itaalias ja Portugalis. Pikki kuldseid liivasid sealt siiski ei leia. Selles Aadria mere osas on rannad pigem kaljused-kiviklibused, kuid ujumisvõimalused endiselt suurepärased ning vesi türkiisikarva ja kirkalt puhas. Riigi suurimaks trumbiks on aga kahtlemata äärmiselt kaunis ja mitmekesine loodus ning lopsakas rohelus.
Horvaatia on väga hinnatud maa ringisõitmiseks, imeilusa looduse ning vaadete avastamiseks. Näiteks Itaaliaga võrreldes on riik kompaktsem ning väiksemalt pinnalt leiab rohkem mitmekesisust. Kes armastab hästi süüa, see ei pea samuti pettuma. Horvaatias on väga levinud Itaalia köök, nii et seal on võimalik kogeda lausa kaht toidukultuuri – nii Itaalia kui ka Horvaatia oma.