Kas Aafrika saab oma Dubai? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Johanna Vahuri
Copy
Dubai
Dubai Foto: SCANPIX

Somaalia, Etioopia ja Eritreaga paiknev väikeriik Djibouti on vaikselt teinud pingutusi selle nimel, et saada sama edukaks kui Araabia Ühendemiraadid.

Djubouti on laiema avalikkuse eest olnud alati peidus. Praegu asub seal Aafrika suurim Ühendriikide sõjaväebaas ning ka Prantsusmaa on koondanud sinna oma jõudusid. Lähedal asuvates piirkondades käib kõva võitlus piraatidega, vahendab BBC.

Igal aastal külastab väikeriiki 53 000 välismaalast, kellest enamik on ärireisijad. Suurem osa lennukitest, mis Djiboutis maanduvad on aga poolenisti tühjad, sest turiste seal praktiliselt ei käigi. Siiski on alust loota, et kõik see varsti muutub. Djibouti on teinud ohtralt jõupingutusi, et muutuda Aafrika Dubaiks.

Nagu Dubaiski, ei sobi Djibouti maapind põllumajanduseks, seega tuleb neil ära kasutada oma soodsat asukohta Adeni lahe ääres, et muuta end regionaalseks logistikakeskuseks. 2035. aastaks plaanivad kohalikud 14 erineva projekti kohaselt laiendada oluliselt riigi taristut. Kõik see läheb neile maksma üle 10 miljardi euro. Üheks suurimaks arenduseks on ka uue lennujaama ehitamine, millega eraldatakse militaarlennuväli reisilennuväljast. Ühtlasi suudab uus lennujaam teenindada 30 korda rohkem külastajaid, kui praegune.

Kuid Djiboutil on midagi, mida Dubail ei ole. Djiboutis on hulgaliselt looduslikku ilu, liigrohkust ning lisaks ka hulgaliselt kultuurilisi vaatamisväärsuseid. Riigi 324 kilomeetri pikkune merepiir avab tee Punasele merele. Seal on tulevikus lõbu laialt sukeldujatel, kes soovivad avastada uppunud laevasid või kes tahavad seigelda koos haidega.

Lisaks on Djiboutil mitu väikesaart, mis pakuvad ideaalset puhkamisvõimalust. Maskali saar on lausa kuulus oma korallrahude poolest. Kes aga snorgeldama minna ei soovi, võib aega veeta valge liivaga randadel. Sinna plaanitakse ehitada ka suur luksuskuurort.

Veel on Djiboutis ohtralt veidraid geograafiliselt moodustisi, mis oma erilisusest ei jää kaugele maha Islandist. Assali järv on üks maailma madalamaid järvesid, ta asub 155 meetrit merepinnast madalamal. Seega vaid Surnumeri on Assali konkurendiks. Siiski on Assal oluliselt soolasem kui tema kaaslane Lähis-Idas, mistõttu saab ka siin vees hõljumist edukalt katsetada.

Kunagi saab Djibouti uue ookeani asukohaks, sest just seal tõmbuvad üksteisest eemale kolm platood. Kuigi see protsess võtab aega miljoneid aastaid, siis on väikseid mõjutusi juba praegu näha. Nii tekib mõnikord ootamatutesse kohtadesse vesiliiv. Üsna märkimisväärsed on ka 50 meetri kõrgused looduslikud tornid, mis tekivad maa-aluse magma kuumuse mõjul.

Kuigi pealinnast väljas ei ole majutusvõimalused just külluslikud, siis Djibouti Citys on mitmeid luksushotelle. Kuigi mitmed basseinid ja võrratud vaated on kutsuvad, ei ole seni veel turistid sinna eriti teed leidnud. Küll loodavad aga kohalikud, et see peagi muutub.

Kui kellelgi on kohe soovi minna Djiboutit avastama, siis ilmselt oleks kõige mõistlikum sõita kõigepealt Addis Ababasse ning sealt suunduda edasi mööda raudteed. Siiski, kuna turism ei ole seal veel kõrgelt arenenud, puuduvad ka viidad ning muud turisti abistavad materjalid, mistõttu tuleks rentida takso koos autojuhiga, kes hädast välja aitab. 

Tagasi üles