Toompeal tunnustati Eesti mõisate arendajaid

Padise mõis Foto: facebook.com

Täna korraldati Toompea lossi Valges saalis Eesti mõisakultuuri arendajate tunnustamisüritus. 

Eesti Mõisate Ühenduse  (EMÜ) tunnustamisüritus viiakse tänavu läbi Eestis esimest korda sarnaselt Euroopa Ajalooliste Hoonete ühenduse iga aastasele tunnustamisele. Nominente saavad esitada ühingu liikmed. Võitjate üle otsustab juhatus. Otsustamisel kehtib nõue, et läbipaistvuse tagamiseks juhatuse liikmed taandavad endaga seotud mõisate üle otsustamisel.

Tunnustati mitmeid erinevaid inimesi ning mõisaid paljudes kategooriates. Võitjaid tunnustati järgmiselt:

• parim mõisaajaloo tutvustaja - Mati Raal
• parim mõisamajutus - Padise mõis
• parim mõisaköök - Põhjaka mõis
• parim mõisamajanduse esindaja - Atla mõis
• parim kultuurimõis - Ohtu mõis
• parim mõisa restaureerimistegu - Keila-Joa loss.

Eestis on olemas unikaalne pärand arhitektuuripärlite näol, sest sajandite jooksul on rajatud enam kui tuhat mõisaansamblit, märkis Eesti Mõisate Ühenduse asepresident ja Euroopa Ajalooliste Hoonete Ühenduse nõukogu liige Imre Sooäär.

«Selle pärandi on siia jätnud eri rahvustest omanikud, kes Eesti alal läbi aegade on mõisaid arendanud ja neid kohalikeks uuenduslikeks keskusteks kujundanud. Nüüd, kus oleme saanud osaks Euroopa Liidust, on meil sirgunud hulk teotahtelisi ja põliseid väärtusi hindavaid inimesi, kes teevad ühiseid jõupingutusi, et säiliksid kaunimad Eesti mõisad ja elustuks taas mõisakultuur,» ütles Sooäär.

Eesti Mõisate Ühenduse president Tõnis Kaasik tõi välja, et Eesti mõisad on läbi aegade olnud euroopaliku vaimsuse järjepidevuse kandjateks. Mõis on läbi aegade olnud iseseisev majandusüksus. Isegi trööstitus olukorras varemetena on mõisad atraktiivsed turismiobjektid nii kodu- kui ka välismaistele külastajateke. Mõis on osa Eesti rahvuslikust kultuurmaastikust, kultuurilukku kuuluv pärimus, pärimusmaastiku keskne element.

Tunnustusi anti välja Riigikogu kultuuripärandi ühenduse ja Eesti Mõisate Ühenduse eestvedamisel.