L, 26.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uus pööre Lihavõttesaare müsteeriumis

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Uus pööre Lihavõttesaare müsteeriumis
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Kujud Lihavõttesaarel
Kujud Lihavõttesaarel Foto: SCANPIX

Mis juhtus inimestega Lihavõttesaarel on ajaloo üks suurimaid müsteeriume ning nüüd on selle lahendamises toimunud uus pööre.

Rapa Nui ehk Lihavõttesaar on üks isoleeritumaid kohti tervel planeedil. Lähim asustus on 2000 kilomeetri kaugusel ning ka selle saarekese puhul on tegu üsna üksiku kohaga. Lähim suurem asustus on Tšiili, mis asub 3600 kilomeetri kaugusel. Saarel elab hetkel 6000 inimest, kuid aastas külastab seda isegi rohkem kui 80 000 turisti, vahendab Lonely Planet.

Kunagi asustas saart arukas elanikkond, mille tõestuseks on kuulsad pikkade nägudega kujud. Esimesed elanikud saarel olid polüneeslased, kes avastasid saare umbes 1200 aastat tagasi. Nende järglased ehitasid ka kujud, mis nüüd tuhandeid turiste kohale meelitavad. Eksperdid on endiselt kahtleval seisukohal, miks need kujud üldse ehitati ning kuidas suured kivid kohale veeti.

Ühtlasi on selgusetu kuidas saarerahvas hääbus. Siiani arvati, et elanikud ei osanud maavarasid otstarbekalt kasutada, mistõttu need ka otsa said ja see olevat viinud saarerahva ka kodusõjani. Väidetavalt kasutasid elanikud sõjas obsidiaanist terasid odadena.

Nüüd on aga grupp teadlasi arvamusel, et terad olid kasutusel hoopis tööriistadena ning rahva kadumine on seotud eurooplaste saabumisega 1722. aastal. Eurooplased võtsid endaga kaasa mitmeid haiguseid nagu tuulerõuged ja süüfilis. Lisaks orjastasid saabunud maadeavastajad kohalikke elanikke. 1820. aastaks oli järgi vaid 111 kohalikku elanikku. 

Märksõnad
Tagasi üles