Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
/nginx/o/2016/02/25/5095021t1ha384.jpg)
Tänu kunagistele kullasseppadele ja nüüdisajal hästi edenevale juveelitööstusele on Arezzo üks Toscana jõukamaid linnu. Tänapäeval on raske ette kujutada, milline pärl võis see mõnusa õhustiku ja võluvate vaatamisväärsustega paik olla veel enne Teist maailmasõda, sest teatavasti hävis sõjas suurem osa Arezzo ajaloolisest vanalinnast. Antiikajal Arretiumi nime kandnud asula oli toona etruskide tähtsamaid keskusi ja linna vanim ehitusmälestis, 3.–2. sajandil eKr rajatud linnamüür on muljetavaldav näide sellest.
Arezzo kallakuga peaväljakut Piazza Grandet ääristavad muljetavaldavad ehitised. Näiteks Vasari kavandatud arkaad Loggia di Vasari ja Bernardo Rosselini madonnareljeefiga Palazzo della Fraternità dei Laici (1377–1552).
Piazza Grandet palistavad hinnatud restoranid, baarid ja välikohvikuid, kus saab mõnusalt ja kaua aega veeta või korraks jalga puhata ning cappuccino’t nautides ilma ja inimesi vaadata. Pärast seda on hea suunduda vanalinna uudistama, näitustele ja muuseumidesse.
Iga kuu esimesel nädalavahetusel vallutavad Arezzo antiigikaupmehed ja teist niisugust vanakraamilaata ei toimu kusagil maailmas: siinsed kaubitsejad teavad, mida nad müütavad! Kes uunikume ihaldavad, peavad oma reisiplaani selle ürituse järgi seadma.
Igal aastal kahel pühapäeval – juuni kolmandal ja septembri esimesel – toimub linnas keskaja festival Giostra del Saracino ning juulikuus muusika- ja kultuurifestival ArezzoWave.
Aga Arezzos on muudki põnevat teha. Näiteks alustada Piazza Grandelt retke kolme Oscariga pärjatud filmi «La vita è bella!» («Elu on ilus») võttepaikadesse. Muide, filmi režissöör ja peaosatäitja Roberto Benigni on ka Toscanas sündinud.
See preemiatega pärjatud imeilus linateos näitab, kuidas veendumus, et homme on parem kui täna, aitab raskel ajal edasi elada. Ja siis on ka elu ilus!
Ilusat elu saab Arezzos kogeda, uidates vanalinnas, põigates poodidesse ja trattoria’tesse, kus head-paremat maitsta.
Romantikuile leidub armsaid hotelle ja kostikohti linnas, aga ümbruskonna mäenõlvadel paiknevates veinimajades on võimalik kohalikke jooke ja joogikõrvast mekkida, jääda öömajale ja veeta lahedalt aega puhates või sportides.
Arezzost leiab kultuurihuviline palju uudistamist: Medicite kindluse varemed ja rooma amfiteater, pühakojad ja muuseumid jne. Linnas leiduvate taieste imetlemiseks võiks kulutada päevi.
Maailma kultuurilukku raiutud, 13. sajandil ehitatud San Francesco basiilikas asuvad võimsad freskod, Piero della Francesca «Püha risti legend» (1452–1466). Need kuulsad maalid jutustavad Jeesuse ristilöömiseks kasutatud risti ajalugu.
San Francesco lähedal asuva, 1008. aastal esimest korda mainitud ja hiljem ümber ehitatud Santa Maria kiriku uudistamist tasub alustada romaani stiilis fassaadist.
Ilmatu suurele toomkirikule on aga tuntust toonud vitraažid ja Piero della Francesca väike fresko «Maarja Magdaleena».
Arezzo võib uhkustada siitkandist pärit suurkujudega. Näiteks Francesco Petrarca (20.VII 1304 – 18. või 19. VII 1374) – uusaegse lembelüürika algataja, kelle märgilises «Laulude raamatus» enim kasutatud sonett jäi sajanditeks poeesia eelisvormiks.
1928. aastal püstitati kirjanikule tema sünnikodu lähedale toomkiriku taga asuvasse parki skulptor Alessandro Lazzerini võimas monument «Petrarca».
Linna lähedal Capreses sündinud kujuri, maalikunstniku, arhitekti ja luuletaja Michelangelo (6. III 1475 – 18. II 1564) looming on Itaalia renessansskunsti tipp.
Samuti üks tolle ajastu omapärasemaid isiksusi on Arezzos ilmavalgust näinud kirjanik Pietro Aretino (20. IV 1492 – 21. X 1556), julgete satiiride looja.
Aga maineka arhitekti ja maalikunstniku, arezzolase Giorgio Vasari (30. VII 1511 –27. VI 1574) loominguga saab tutvuda tema majas Casa di Vasaris.
Toscana kaunid mäed ja orud, viinamarjaaiad ja oliivisalud, võrratu köök ja vein sunnivad ka paadunud skeptikut meelt muutma ja tunnistama: la vita è bella!