Mõned turismifirmad kasutavad endiselt puhkuseosakute müügil äärmiselt agressiivseid müügiviise, asetades inimese olukorda, kus tal on raske ostust keelduda.
Puhkusosakute kaela määrimine käib edasi
Tehes hiljaaegu ühes kaupluses sotsioloogilist uuringut teatas turismifirma hiljem selles osalejaile telefonitsi, et need on võitnud kas pudeli šampanjat või reisi eksootilisele maale. Võidu kättesaamiseks tuleb firma esindusse kohale minna.
Kaks tundi aktiivset ajupesu
Kohale jõudes ootab «võitjaid» ees poolteist kuni kaks tundi kestev vestlus, mille käigus püütakse inimesi meelitada ostma puhkuseosakut mõnda eskootilisse riiki. Näiteks teatati ühel juhul, et puhkus maksab muidu 14500 krooni, aga allahindlus, mida saab ainult kohe ostes, on 60 protsenti ehk 5800 krooni.
Alles hiljem selgub, et see hind ei sisalda lendu ega ka toitlustust, vaid kehtib ainult majutuse kohta hotellis. Otsustada tuleb kohe. Ka võidetud reis sisaldab ainult majutust, kõige muu eest tuleb ise tasuda.
Kokkuvõttes tuleb selline «võit» kallim kui ükskõik milline reisibüroost ostetud pakett samasse piirkonda. Soetatud puhkuseosakust on hiljem väga raske lahti saada: ehkki agarad pakkujad selgitavad, et neid saab nii müüa kui vahetada, tuleb sellise tehingu partnerit tikutulega otsida.
Võit peab ikka võit olema
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski ütleb, et viimasel ajal ei ole puhkuseosakud Eestis enam probleemiks olnud, küll aga on olnud seda varasemalt. «Kui meelitatakse võidujutuga, siis tuleb võitu ka tarbijale pakkuda ja kui seda ei tehta, on tegemist agressiivse müügiga, mis on tarbijakaitseseaduse alusel keelatud,» selgitab ta.
Tarbijad peaksid teadma, et neil on alati õigus sellised esitlused lõpetada ja lahkuda. Kui seda ei võimaldata või takistatakse ükskõik millisel moel, on seegi keelatud tegevus, millest tuleks teavitada tarbijakaitseametit.
Praegu on riigikogu menetluses võlaõigusseaduse eelnõu, mis peaks hakkama inimesi puhkuseosaku lepingu sõlmimisel senisest tõhusamalt kaitsma.