Päästevestid lennukites peavad küll kindlasti olemas olema ja alati õpetatakse, kuidas neid kasutada, kuid selgub, et abiks ei ole nad reisijatele veel olnud.
Päästevestid lennukis - mõistlik või mõttetu?
Viimase sajandi jooksul ei ole ükski reisija päästevesti toel õnnetust üle elanud, vahendab Wall Street Journal. Seda illustreerib ilmekalt 2009. aastal toimunud hädamaandumine Hudsoni jõele, kus kõik pardal viibinud inimesed jäid ellu. Paarisajast reisijast pani päästevesti selga 12 inimest ning nendest vaid 4 tegi seda õigesti.
Eksperdi sõnul on põhjuseid, miks päästevestid üldjuhul abiks ei ole, mitmeid. Inimesed ei otsi oma päästevesti tavaliselt kauem kui paar sekundit ning kui nad ei ole seda selle ajaga leidnud, loobuvad nad vestist ning üritavad niisama lennukist välja pääseda. Teiseks suureks probleemiks on, et ei osata päästevesti õigesti kinnitada.
Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennundusamet viis paar aastat tagasi läbi ka uuringu, kus uuriti erinevaid võimalusi päästevesti kujundamiseks, kuid leiti siiski, et turvalisuse huvides ei ole võimalik päästevesti selga panemist enam lihtsamaks muuta.
Päästevest on kasulik peamiselt vaid siis, kui lennuki mootorid ütlevad lennates üles ning piloot suudab rahulikult lennuki vette maandada. Sellisel juhul on pardameeskonnal aega reisijaid aidata, kuid taolist maandumist ei ole siiani veel kunagi juhtunud. Tavaliselt juhtuvad päästevesti vajavad situatsioonid väga ootamatult ning kiiresti, mistõttu ei suuda enamik reisijatest vestile mõelda.
Samuti saab vee peal püsimiseks kasutada ka oma istmepatja, kuid ekspertide sõnul ei suudaks enamik inimesi külmas vees sellest kinni hoida. Siiski on istmepadja kaasa võtmine juba parem kui niisama lennukist külma vette hüppamine.
Probleemiks on alati ka see, et inimesed üritavad enda asju kaasa võtta, mida kindlasti teha ei tohiks, sest see muudab veepeal püsimise raskemaks. Kuigi nii päästevest kui ka istmepadjad on olulised abimehed, siis eksperdid rõhutavad, et esmajoones tuleb lennukist ikkagi välja saada.