Igal aastalõpul riietuvad Rumeenia mustlased karunahkadesse, tantsivad ja laulavad, et eemale peletada möödunud aasta kurjad vaimud, vahendavad CNN ja Daily Mail.
Rumeenia kummaline karuparaad
Kui kogu ülejäänud maailm ootab põnevusega uue aasta saabumist, siis Rumeenias peetakse Ursuli festivali. Võõrale silmale paistab grupp veripunaste tuttidega kaunistatud ja tantsivaid karusid üsna veider või isegi pahaendeline vaatepilt. Kuid nendele, kes elavad Rumeenia idaosas tähistab karude saabumine hoopis vahvaid pidustusi. Üritust korraldatakse igal aastal jõulude ning uue aasta saabumise vahelisel ajal. Vaatamata sellele, et karukostüümides tantsijad üritavad välja näha hirmuäratavad, siis on tegu ikkagi rõõmsa sündmusega.
Karudega käivad kaasas ka rahvariietes mehed, kes mängivad trumme ning laulavad "karutaltsutaja" laulu. Rongkäigus teesklevad karunahkades inimesed suremist ja siis jälle ülestõusmist sümboliseerimaks talve möödumist ja kevade taassündi.
Karufestivali eesmärgiks on kurjade vaimude eemale peletamine. Rumeenia mütoloogia kohaselt on karudel võime kaitsta ning tervendada, ühtlasi on nad metsade hinged ja pühad. Kunagi oli kombeks ka vastsündinuid määrida karurasvaga, et tuua nendele õnne ja jõudu. Kuuldavasti pärineb traditsioon ajast, mil mustlased tulid oma kodustest metsadest linna raha teenima ning võtsid endaga kaasa ka karud. Linnaelanikud maksid mustlastele, et karupojad nende selgadel kõnniks, rumeenlaste sõnul aitab see hästi seljavalude vastu. Vanemaid karusid sunniti tantsima, kui nende jalge alla asetati kuumad plaadid. Viimati võis sellist etendust näha 1930ndatel aastatel.
Keeruline on hinnata täpset traditsiooni tekkimist ning kulgu, kuna mustlased ei ole oma ajalugu kirja pannud. Seepärast ei osata ka seletada, miks otsustati ühel hetkel vahetada päris karud inimeste vastu, kes kannavad karu nahka.
Majanduslik olukord ohustab väikest karufestivali. Kuna Rumeenia võimud on karujahtimisele seadnud karmid piirangud, siis on ka karunahkade hind tõusnud 2000 euroni, mistõttu on paljud pered oma karunahad maha müünud ning ei jaksa enam uusi osta. Varasemalt käisid karunahkades grupid ukselt uksele ning igas kodus tervitati neid söögi, joogi ning rahaga. See traditsioon on peaaegu kadunud, nüüd tehakse külastusi vaid eelnevate kokkulepete alusel, peamiselt tähtsate inimeste juurde ning restoranidesse. Lisaks tuleb peale järjest enam ka lääne kultuur ning noored kolivad parema elu lootuses suurematesse linnadesse või hoopis välismaale.