Uskumatu lugu: eestlane sai pärast poolt aastat tagasi Roomas varastatud käekoti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rooma Colosseum
Rooma Colosseum Foto: Reuters / Scanpix

Sel kevadel suundus Itaaliasse reisile Kristi, kes ei osanud ette näha, et ka veel nüüd, jõulude ajal, saab ta rõõmustava teate Itaalia ametivõimudelt.

Kristi kirjeldas end kui tüüpilist turisti, kes käib pea laiali otsas ringi. Päev enne ärasõitu oli Kristi soetanud endale uue ilusa koti, millest ta samal õhtul aga ilma jäi. Einestades restoranis, oli üks kaval kotivaras suutnud toolileeni pealt koti nii vargsi ära tõmmata, et tähele ei olnud seda pannud keegi. Järgnes aga tõeline seiklus.

Ilmselt on selle protsessi läbi teinud nii mõnigi teine, kel kunagi välismaal vargusi taluda on tulnud. Esmalt helistas Kristi välisministeeriumisse, kus soovitati tal minna ka politseisse ning järgmine päev ilmuda kolme passipildiga saatkonda.

Varastatud kott
Varastatud kott Foto: Erakogu

Politseis ootas teda ees vanemapoolne politseinik, kes telekast seebikaid vaatas. Ootesaalis oli samal ajal hulgaliselt inimesi, nende hulgas verise ninaga nooruk ning öises politseijaoskonnas sünnipäeva tähistavad prantslased. "See oli väga filmilik situatsioon," ütles Kristi.

Koti varastamise kohta temalt suurt midagi ei küsitud, politseinikke huvitas vaid koht ja kellaaeg. Politseijaoskonnast sai ta ka vajalikud dokumendid, et järgmine päev lennule pääseda. Sellega läks kõik õnneks ja Kristi jaoks oli lugu lõppenud.

Nüüd, kuid hiljem, külmas detsembrikuus, sai Kristi Eesti saatkonnalt Itaaliast kõne teatega, et tema kott on leitud ning see toimetatakse Eestisse. Üllatus oli suur, kuna lugu oli Kristi jaoks juba täielikult unustatud, kõik dokumendid olid kinni pandud, uued juba ammu käes. Läks aga nii, et Eesti ametivõimud toimetasid koti Kristi kätte tagasi.

"Õudselt tore tunne on, see on selles mõttes kõige vahvam tunne, on tõesti see, kui sa oled mingist asjast täiesti sügavalt loobunud ja siis see üllatavalt ujub kuskilt välja niimoodi", rõõmustas Kristi. Üllatusele lisas kaalu ka see, et kotis oli kõik alles peale telefoni. Tagasi sai ta oma rahakoti koos nüüdseks juba kehtetute kaartidega ning isegi poolikut pakki kurgupastille ei olnud vargad raatsinud ära süüa. Miks vargad üldse seda kotti ja selle sisu nii kaua enda käes hoidsid, jääb selgusetuks.

Küll palus Kristi toonitada, et ta on siiralt tänulik Itaalia ja Eesti ametivõimudele, et nad ühe väikese koti pärast nii palju vaeva nägid.

Tagasi üles