Serbia pakub imekauneid vaateid rämpsu keskel

Tüüpiline kaunis vaade Serbia teedelt. Foto: Wikipedia

Enne Serbiasse sõitmist üritan palavikuliselt välja uurida, kuidas jõuda pealinnast Belgradist komandeeringu sihtpunkti, 384 kilomeetrit lõuna pool asuvasse Preševosse. Selgub, et selleks on igasuguseid imelikke võimalusi – internet pakub välja variandi kasutada rongi, veetes seal kaheksa tundi kvaliteetaega ja jõudes kohale töö mõttes täiesti kasutul hetkel.

Belgradi rahvusvahelise organisatsiooni abivalmis töötaja aga sõnab, et nemad sõidavad sinna – seal piiri ääres asub nimelt pagulaslaager – ainult sohvriga. Nagu naine muretult teatab, läheb see maksma «umbes 300 eurot» – ning mulle kõlab see umbes samamoodi, kui soovitus Tallinnast Tartusse jõudmiseks limusiin rentida.

Nii jääbki ainukeseks mõeldavaks variandiks buss, mis reisija rõõmuks väljub juba varahommikul kell 4.45 ja peatub Preševost 20 kilomeetri kaugusel asuvas Bujanovacis. Kuigi paljudes riikides tähendab umbkeelseks turistiks olemine seda, et vähemalt bussi- ja rongijaamas saab kindlasti sõimata, on Belgrad selles mõttes meeldiv erand, sest sealses bussijaamas müüb pileteid sorava inglise keele oskusega kotkasilmne mees.