Tallinna lennujaama lennujulgestuse juht Tarvi Pihlakas selgitas, kuidas ja miks kontrollitakse lennujaamas reisijaid. Nagu selgus, siis ei tähenda täiendavaks kontrolliks kõrvale kutsumine kohe seda, et töötaja peab reisijat terroristiks, vaid põhjus on märksa lihtsam.
Video: kuidas kontrollitakse Tallinna lennujaamas reisijate võimalikke kokkupuuteid lõhkeainetega?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pihlakas rääkis, et Tallinna lennujaamas kontrollitakse inimesi täpselt samamoodi nagu mujal Euroopa Liidu riikides: kontrollitakse registreeritud pagasit, käsipagasit ja turvakontrolli peab läbima ka reisija ise. Turvakontrolli nõue ei kehti riigipeale, lisaks pääsevad turvaväravast läbiminemisest muud tähtsad tegelased, keda saadab julgestuspolitsei.
Erinevates lennujaamades viibinud reisijad on kindlasti tuttavad olukorraga, kus vahel kästakse jalanõud jalast ära võtta, teine kord ei nõua seda jällegi keegi. «Üldjuhul ei palu me Tallinna lennujaamas jalanõusid ilmaasjata ära võtta,» rääkis Pihlakas.
Vaibanuga jalanõus
Küll aga juhtub vahel nii, et kui reisija tuleb läbi metallidetektori ja see annab alarmi, siis alarmi allika tuvastamiseks palutaksegi jalanõud ära võtta. Seejärel juba valgustatakse jalanõu läbi, et näha konkreetselt, kas sinna on midagi keelatut peidetud või on kingas midagi hoopis vähemohtlikku, näiteks metallitugevdusliist.
Kas lennujaama turvatöötajad on kellegi kingast midagi kahtlast leidnud? «Maailmas on olukordi, kus on leitud. Ka Tallinna lennujaamas on ühel korral leitud jalanõu sisetalla ja n-ö tavalise talla vahele peidetud vaibanuga,» ütles Pihlakas.
Veidi eemale täiendavaks kontrolliks kutsutakse inimene ainult siis, kui selleks on põhjus – olgu selleks siis metallidetektori alarm või pisteline kontroll. «Töötajad ei saa ise öelda, keda nad tahavad kontrolli võtta,» selgitas turvaülem.
«Kui viimasel ajal on meediast läbi käinud erinevaid versioone, kus on arvatud, et kedagi on spetsiaalselt sinna (kontrolli - toim.) võetud, siis nii see ei ole. Kuna seade teeb valiku, siis seade ei tee vahet ei sool, vanusel, nahavärvil,» rääkis Pihlakas. Seda enam, et pisteliseks kontrolliks on kindel protsent ette antud.
Kontrollitakse ka kokkupuuteid lõhkeainetega
Kuigi reisijate kokkupuuteid lõhkeainetega on kontrollitud ka varasemalt, siis alates 1. septembrist tehakse seda suuremal määral. Uue regulatsiooni kohaselt tuleb teatud arvul inimestel võtta lõhkeaine osakeste proov.
/nginx/o/2015/11/18/4712147t1h3fcb.jpg)
«Samamoodi, seade annab teada, et see inimene on pistelise valiku alla sattunud. Töötaja kutsub ta korraks kõrvale ja võtab väikese paberiribaga proovi, paneb konkreetsesse seadmesse ja seade annab siis juba teada, kas seal on mingisuguseid kahtlasi osakesi või mitte,» kirjeldas Pihlakas.
Ka Tallinna lennujaamas on seade tuvastanud reisijatel kokkupuuteid mõne lõhkeainega. «Kas on siis püssirohi või on demineerijad läinud reisile. Siis me kontrollime lihtsalt korduvalt üle ja teeme selle inimesega intervjuu,» rääkis ta.