Tänu turistide vähesusele on elu Eritreas oluliselt odavam. Juba lühikese reisi jooksul on võimalik näha vaheldusrikkaid maastikke ja erinevaid rahvaid, maitsta eri piirkondade toite ja saada osa eritrealaste külalislahkusest. Ka kliima on meile soodne, Punase mere äärsed piirkonnad on talvel meie jaoks reisimiseks väga mõnusad.
Iidsete kaubateede mõjul hakkasid Eritrea ja Etioopia piirialadele tekkima linnad juba 3000 aastat tagasi ning hiljem kuulus see ala võimsa antiikriigi Aksumi koosseisu. Aksumi valitsejate ajal võeti vastu ka ristiusk, Punase mere teiselt kaldalt lisandus hiljem islam. Keskajal kuulus mägismaa põhiliselt kohalike valitsejate ja Etioopia keisrite võimu alla, samal ajal kui rannik oli järjestikku araablaste, türklaste ja egiptlaste valduses.
19. sajandi lõpus saabusid itaallased, kes liitsid praeguse Eritrea alad oma võimu all olevaks kolooniaks. Itaalia Eritreast sai itaallaste lemmikkoloonia, mille arendamisse tugevasti panustati. Koloniaalajastu jälgi on praeguseni näha paljude linnade arhitektuuris, aga ka eritrealaste elustiilis ja toitudes.
Teise maailmasõja ajal okupeerisid maa inglased ja pärast sõja lõppu liideti Eritrea Etioopia keisririigiga. Eritrea iseseisvus kuulutati lõpuks välja 1993. aastal. Iseseisvussõja juhtide soovimatus võimu uuele põlvkonnale üle anda on viimase 15 aasta jooksul kaasa toonud pidevalt rangemaks muutuva valitsemise.
LINNUVAATLUS, KORALLID JA ARVUKAD AHVILIIGID
Enamik Eritrea põlluharimiseks sobivast maast on praeguseks juba kasutusele võetud, aga Asmarast põhja pool on säilinud algset igihaljast ja troopilist metsa. Siinjuures olgu öeldud, et Asmarast väljapoole reisimine eeldab eriloa olemasolu. Tänu suurtele kõrguste vahele mägismaa serval on võimalik näha väga mitmekesist taimestikku ning loomastikku. Näiteks võib kohata erinevaid ahviliike.