Kas tõesti puhkame liiga palju?

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov. Foto: Mihkel Maripuu

Oma tänases arvamusloos «Lubame inimestel vähem puhata» teeb Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ettepaneku, et korraline puhkus võiks olla praeguse 28 päeva asemel 14 päeva ehk poole lühem. Küsisime, kas tal on sellega tõesti tõsi taga.

Kas tunnistate, et sellist ettepanekut tehes tahtsite lugejaid mõningal määral intrigeerida?

Nii ja naa. Eks see puhkuse 14 päevale viimine oli tõesti mõnevõrra provotseeriv ehk probleemile tähelepanu tõmbamiseks mõeldud. Samas olen veendunud, et neid inimesi, kel on soov ja tahe palju töötada ja ennast teostada, neid ei tohiks piirata mingite seaduste ega ka mitte normidega.

Ehk peaks tõesti võimaldama neile noortele ja põlevate silmadega inimestele, kes tahavad ja suudavad ning on hästi motiveeritud, rohkem tööd teha ja vähem puhata. Aga see ei käi ju ometi kõigi kohta?

Ega see pole ju iseenesest praegu ka keelatud ja paljud töötavadki nii, nagu kirjutasin. Aga siin on kaks takistust – esiteks on seadusandlik raam väga paigas ja orienteeritud sotsiaalsele kaitsele, teiseks takistab seda ühiskondlik hoiak. Inimestele, kes teevad rohkem tööd ja püstitavad suuri eesmärke, vaadatakse sageli viltu või peetakse neid koguni veidrikeks.

Minu seisukoht on, et kui Eestis oleks rohkem selliseid, nagu näiteks Elon Musk või Steve Jobs, kes suure pühendumuse ja töökusega oma eesmärkidele lähenevad, puhuks see ka meie majandusele elu sisse ja saaksime kõik rikkamaks.

Alati pole nii, et kes palju tööd teevad, saavad ka rohkem raha. Ka inimeste panus samal kohal ja sama raha eest tööd tehes on sageli erinev ja need, kes rohkem teevad, ei pruugi sugugi rohkem teenida.

Ega ka nimetatud Muskil ja Jobsil polnud põhjust raha pärast rabada, sest seda oli neil rohkem, kui jõudsid kulutada. Paljudel inimestel on soov ennast tõestada ja teha midagi ka teiste jaoks. Sellised kõrge saavutusvajadusega inimesed võiksid olla ühiskonnas rohkem aktsepteeritud ja esile tõstetud. Ka meil on sadu start up-ettevõtteid, kus palju tööd tehakse, aga neid pole väga näha ja nad ise justkui häbenevad seda.

Ameerikas on üsna tavaline, et inimesed lähevad 8-9 tööle ja alles õhtul kella 21 paiku hakkavad kontoritest väljuma. Meile tundub see praegu mõeldamatu.

Äkki võiks alustada sellest, et kärpida 35-päevaseid ja isegi pikemaid puhkusi, mida mitmel pool avalikus sektoris võimaldatakse?

Loomulikult tuleks ka see üle vaadata, ehkki selles suhtes olen natuke skeptilisem, et see suurt tulemust annab. Ainult puhkuse lühendamisega midagi ei saavuta, vaja on tekitada ka vastav kultuur ja motivatsioon sinna juurde.

Toote näite Äripäeva algusaegadest, kus kõik töötasid tohutud tambiga ja kella ei vaadatud. Aga nii suudavad rabada vaid noored inimesed ja nemadki lühikest aega, ütlevad psühholoogid ja meedikud. Eks neid läbipõlemise juhtumeid on ka palju olnud. Vahepeal tuleb ikka aeg maha ka võtta.

Eks riskid on olemas ja ka inimesed on erinevad. Suure põlemisega saab töötada tõepoolest aasta või paar ja seejärel tuleb mõneks ajaks paus teha. Ideaalis näeksin, et tööaeg ja puhkus ei peakski olema seadustega reguleeritud. Kui näiteks üks grupp inimesi töötab mingi suure projekti kallal ööd ja päevad jutti, siis võiksid nad pärast rõõmsalt kolmeks kuuks puhkama minna. Või teine variant – kui on mõnda aega vaja puhkust võtmata intensiivsemalt töötada, siis hiljem võiks näiteks ümbermaailmareisile sõita. Ka puhkuse ajal saab ju üle interneti tunni või paar päevas kaugtööd teha.

Meil peetakse üldiselt endastmõistetavaks, et inimene tuleb hommikul kell üheksa kontorisse ja kell pool kuus lahkub.

Tulevikus peaks need stereotüübid üsna tugevasti muutuma. Äripäeva tuleb sageli, eriti müügiosakonda, tööd küsima noori inimesi, kes nagu tahaks tööd teha ja sobiks, aga kui kuulevad, et tuleb kohal olla üheksast viieni, siis keeravad otsa ringi ja lahkuvad. Algul mõtlesin, et noored on rikutud ja neil puudub töötegemise harjumus, siis aga küsisin endalt, et kas ikka on või olen hoopis mina ise rikutud. Rohkem tuleks võimaldada töörütmi, kus töö tegemise aeg pole nii jäigalt paika pandud. See teema vajaks igal juhul diskuteerimist.