/nginx/o/2015/08/26/4420483t1h945b.jpg)
Estonian Airiga lennanud reisijale tegi muret stjuardess, kes ei suutnud keelebarjääri tõttu kaasreisija küsimustele vastata.
Kas riigifirma töötaja ei peagi oskama eesti keelt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
18. augustil Estonian Airiga Kiievisse lennanud lugeja rääkis, et lennuki pardale astudes selgus, et teenindab allhankija firma. Tema sõnul valdas ainuke pardal olnud stjuardess inglise keelt, kuid ei suutnud rääkida ei eesti ega vene keeles. Lugeja kõrval istunud proual tekkisid küsimused, millele stjuardess ei suutnud vastata. Kõik reisijad pidid prouat aitama.
«Kas Estonian Airis, riigifirmas, ei pea olema teeninduses inimesed, kes valdavad eesti keelt? Kas see on normaalne?» uuris lugeja.
Estonian Airi PR direktor Ilona Eskelinen tõdes, et tänapäeva lennunduses kasutatakse laialdaselt «wet lease» (nn märgliising) teenuseid. «See tähendab, et üks lennufirma rendib teatud ajaperioodiks teiselt lennufirmalt lennuki koos meeskonnaga,» selgitas Eskelinen.
Ta lisas, et seega töötab nii kokpitis kui ka salongis antud lennufirma personal, kellelt teenus tellitakse. Ka Estonian Air on osutanud «wet lease» teenust teistele lennufirmadele, näiteks SASile ja Austrian Airlinesile.
«Kuivõrd Estonian Air kasutab praegu üsna sageli ATR-tüüpi asenduslennukeid, oleme saanud nõusoleku koolitada meie oma pardapersonali vastavalt rendifirma treeningprogrammile, et saaksime pakkuda osaliselt eestikeelset teenindust ka asenduslennukites,» ütles Eskelinen.