Viiskümmend aastat vana brittide meistritöö Eesti teedel

Eesti ilmselt kõige vanemasse haagisesse sisse astudes satub otsekui 60ndatesse aastatesse. Aega, mil britid otsustasid teha haagise, mis oleks kõigile taskukohane ja mida jõuaks ka Mini vedada.

«Viiekümnendatel tehti haagiseid käsitööna ja need olid väga kallid, aga briti firma Sprite soovis näidata, et haagissuvilat saab teha ka odavalt,» rääkis taanlane Sonnich Jensen (41), kellele kuulub ilmselt Eesti kõige vanem töökorras haagissuvila. Kui Jenseni pere 1975. aastal haagissuvila Sprite 400 ostsid, oli see juba kümme aastat vana. Erinevalt tänapäevastest ratastel suvilatest, puudub selles nii WC kui ka pesemisvõimalus. «Selliseid karavane oli ka siis, aga need ei olnud tavalised,» sõnas haagiseomanik, kes karavanide ajalooga on väga hästi kursis. Ka külmkappi selles pole, sest see tuli haagiste varustusse alles 1970ndatel.

Perealbumist pilte näidates ja oma lapsepõlve retkedest rääkides on selge, et kuigi moodsa maailma mugavusi karavaniga rännates puudusid, on mehe mälestused toonastest suvedest vaid helged. «Me saime igal pool looduses ringi joosta, no mida üks laps veel võib tahta,» räägib Jensen albumit vaadates. Kui perereiside ajal  nakatus Sonnich nö karavanipisikuga, siis tema vend sellist puhkust ei naudi. «Minu vennale meeldib hotellide luksus ja kui ma ütlesin, et tahan karavani endale, siis sellega ei olnud probleemi,» rääkis ta naerdes.

Sonnichi vanemad kasutasid karavani kuni 2004. aastani, mil isa suri ja see jäi kuueks aastaks seisma. Kuus aastat hiljem otsustas mees selle korda teha ja tõi Eestisse. Elektrisüsteemi korda teha lubanud sõber jättis selle aga Lool ühte parklasse seisma, kus karavan halastamatult ära rüüstati. «Ma olen palju tööd teinud, et seda korda saada,» tunnistas mees. Nii näiteks viisid vargad sahtlid minema ja need tuli uued teha, ka aknad peksti sisse ja tuli asendada. «Korras hoidmise teeb keeruliseks see, et ta on vana ja inglise oma ehk siin pole ühtegi asja standardmõõdus, kõik on inglise vanad tollimõõdud,» selgitas Jensen. Iga viimane kui kruvi on seetõttu väga hinnas, sest neid on mehe sõnul «kuradi raske saada». «Kui midagi kaob ära või roostetab läbi, siis tuleb ise leiutada, sest varuosi pole saada,» märkis Jensen.

Sprite 400 mudelit hakati tootma 1960 ja Jenseni teada peaks see oleme maailma kõige enam toodetud haagissuvila. Kõige rohkem on säilinud just 1965. aasta mudelit, mida Skandinaavia riikides on ka palju müügis. «Vanemad surevad ära ja lapsed ei oska sellega midagi teha, nii et neid saab 200-300 euroga. Taanis antakse ka niisama, et mine vii minema, kuna maha kandmine maksab rohkem kui ära vedu,» rääkis Jensen. Tema sõnul ostavad paljud endale sellise haagise, lootuses see ise korda teha, kuid jätavad pooleli, sest see on kallis ja keeruline. «Aga mina ei andnud järgi, sest see on lapsepõlvemälestus,» sõnab Jensen. Nii kulutabki ta iga suvi mitu nädalavahetust, et haagist töökorras hoida.

Poolsajandit vana haagise tagakülg on kaetud kleebistega, millest paljud on kõvasti päikest ja vett saanud. Mõned aastad tagasi otsustas Jensen koos kaasaga käia läbi mõned kohad, mille kleepsud on ära kadunud või kulunud ja uued kleepsud asemele tuua. Ka sel suvel on haagis taas teel. «Ma olen taanlane ja loomulikult lähen ma puhkuse ajal sinna,» vastas Jensen küsimusele, kuhu ta sel suvel sõidab. Kuna Paldiski Kapelskäre liinil läks karavani üle vedu poole kallimaks, siis sel aastal sõidetakse Taani läbi Poola, mitte läbi Rootsi.