Vaata, millistesse riikidesse reisivad eestlased sunnivad kindlustusseltse enim raha välja käima

Kuigi Türgi pakub turistile palju silmailu, põhjustavad seal saadud kõhuhädad ja õnnetuse läbi teinud eestlaste koju toomine kindlustusseltsidele nii peavalu kui suuri väljaminekuid. Foto: SCANPIX

Kui Seesam kindlustuse suurimad reisikindlustuse arved tulevad konkurentsitult USAst, siis nii If kindlustus kui Ergo kulutavad iga-aastaselt suuri summasid nii lähematesse kui kaugematesse paikadesse reisinud eestlastega juhtunud õnnetuste kahju hüvitamisele.

«Kõige suuremad arved on Seesamile konkurentsitult tulnud USAst – sealne praktika eeldab ka kõige kergema haiguse puhul suuremahuliste analüüside tegemist,» räägib Seesam kindlustuse kahjukäsitluse juht Ly Jõhvik. Tema hinnangul võib selle taga olla ka USA kohtupraktika, kus kõik kergekäeliselt kohtu poole pöörduvad, mistõttu on see suure tõenäosusega raviasutuste ennetav samm võimalike vaidluste puhuks.

Küll aga on Seesam suuri reisikindlustusearveid ennekõike maksnud konkreetse inimese haigusest või õnnetusest tulenevalt, mitte niivõrd riikide spetsiifikast tingitult. «Mida raskem trauma või haigus, seda kulukam on ka ravi,» märgib Jõhvik. Selle aasta kõige kallima kindlustusmakse – üle 22 000 euro – on kindlustusselts teinud ühe Türki reisinud eestlasega seonduvalt.

Ohtlikud putukad, terviserikked ja rolleriõnnetused

«Seal oli juhtum, kus inimesel olid ägedad eluohtlikud rütmihäired ning neerupuudulikkus, seetõttu tehti südameoperatsioon ning kuludena lisandus veel ka kojutoomine saatjaga,» kirjeldab ta. Lisaks on kindlustusseltsil olnud sel aastal veel üle 2000-euroseid makseid USAs, Kanaari saartel ja Hispaanias toimunud kahjudega.

Kuigi Seesami praktikas on suurimad traumad olnud seotud suusatamisega, on kindlustusselts pidanud küllaldaselt tegelema ka juhtumitega, mis on kaasnenud soojamaareisidega. Näiteks pidi selts menetlema juhtumit, kus surfaja ei kasutanud päikeseprille ja sai silmakahjustuse päikese topeltmõju tulemusena – nii otsene kui peegeldus lainetelt.

«Tais on olnud kaks juhtumit, kus inimene on saanud sääselt või muult putukalt hammustada ja on tekkinud ülitugev allergiline reaktsioon,» lisab Seesami kahjukäsitluste juht. Esimene juhtum maksis ligi 8000 eurot, kuna sisaldas ka helikopteri transporti haiglasse, ja teise puhul oli vaja katta 2700 euro ulatuses haiglaravi Tais.

If kindlustuse viimase kümne aasta suurimate reisikindlustuse juhtumite praktikas naljalt alla 40 000 euro suuruseid hüvitisi ei leia. Kõige kallimaks väljaminekuks on kindlustusseltsile selle aja jooksul läinud kindlustusseltsile mopeediõnnetus Tais, kus kindlustussumma oli küll 63 912 eurot, kuid If maksis lõpuks kahjude hüvitamiseks välja üle 66 000 euro. Meniski vigastusega kaasnenud raviarved USA-s hüvitas kindlustusselts 45 000 euro ulatuses. Samas summas hüvitas If ka juhtumi kahjud, kus eestlasel tuvastati Mehhikos soolestikus auk, koju sai inimene tol korral oma jõududega.

Kindlustussummale 44 739 eurot kindlustatud juhtumite hulgas on If kindlustusel olnud näiteks insult Kreekas – kus operatsioone tehakse ainult erahaiglates, riiklikku haiglasse minnes on vaja palgatada õde –, puusa peale kukkumine Tais ja infarkt Hispaanias. Viimase juhtumi puhul maksis kindlustusselts taas üle kindlustussumma, Tai juhtumi puhul oli kahjude kogusumma 37 000 eurot ning Kreeka juhtumi puhul kattis kindlustus üksnes haiglaravi, koju sai inimene tol korral oma jõududega.

Kõhuhädad Türgis, Egiptuses ja Bulgaarias

Ergo kindlustuse riskijuht Annika Mällo jagab seltsi viimaste aastate reisikindlustuse juhtumid nelja kategooriasse. Ühe peamisena toob ta välja kõhuhädadest alguse saanud terviserikked, mis peamiselt tabavad Türki, Egiptusse ja Bulgaarisse reisinuid. «Ühel meie kliendil aitas kindlustus tasuda ligi 69 000 eurot, sealhulgas eritransport umbes 25 000 eurot,» toob ta välja. Kuigi Türgi ei ole geograafiliselt Eestist väga kaugel, on sealt koju tagasi toomise kulud tema sõnul siiski päris suured ja võivadki näiteks 30 000 eurosest kindlustusest enamuse võtta.

Seda, et nendesse riikidesse reisides on kõhuhädad kõige sagedasemad mureallikad, kinnitab ka If kindlustuse kommunikatsioonijuht. «Hetkel haigestutakse kõige sagedamini Türgis – peamiselt seedehäired – ja Bulgaarias – kõrvapõletik ja seedehäired,» sõnab Rain Porss. Egiptusse reisinute seedehäired on tema sõnul kõige sagedasemad talvisel reisihooajal.

Teise rühmana toob Annika Mällo välja just rolleriõnnetused Aasias. «Sealne liiklus on meile harjumatu ja paraku on seetõttu olnud seal üsna palju õnnetusi,» nendib ta. Nii on mitmete Ergo klientide puhul olnud luumurdudega seotud raviarved küündinud 24 000 euroni, suurim raviarve on aga olnud ligi 50 000 eurot.

Kolmanda olulise osa võtavad Ergo reisikindlustusega seotud kahjunõuetest suusaõnnetused. «Tüüpilised on luumurud, mis mõnikord vajavad ka kirurgilist sekkumist,» räägib kindlustusseltsi riskijuht.

Siinjuures lisab If kindlustuse kommunikatsioonijuht, et lisaks Egiptuses ette tulevatele kõhuhädadele on talviti Soomes ja Austrias suusaõnnetustel juhtunud õnnetused kõige sagedasemad. Näiteks Austrias suusareisil kukkumise puhul, kus kindlustus oli tehtud summale 30 000 eurot, maksis If välja 28 000 eurot. Teine samalaadne juhtum leidis samuti aset Austrias – seal maksis If üle kindlustussumma ehk ligi 29 000 eurot, samas kindlustussumma oli tol korral 25 565 eurot.

Ja neljandana on Annika Mällo sõnul hakanud järjest kasvama eakamate klientidega juhtunud õnnetuste arv – näiteks olukorrad, kus süda ei pea Türgi või Iisraeli kuumusele vastu, mistõttu vajavad nad kohapeal haiglaravi.

Kaitse vastavalt sihtkohale

Nii Seesami kahjukäsitluse juht kui Ergo kindlustuse riskijuht rõhutavad, et välismaale puhkusereisile minnes tuleks end kindlustada ning seda tehes arvestada kindlasti sihtkoha iseärasustega. «Nakatumisohtu on mõistlik jälgida reisimeditsiini kodulehelt ja vastavalt seal soovitatule teha vaktsineerimised,» lisab siinjuures Ly Jõhvik Seesamist.

Annika Mällo toob siinjuures näite, kuidas Ergos võib kaheksapäevase Türgi reisi kindlustuse kahe-eurone hinnavahe tõsta 30 000 eurost kaitset 100 000 eurole. «Mida kaugemale sõita, seda suurema summa peale peaks olema kindlustus sõlmitud,» märgib Mällo, lisades siinjuures, et ka nende kogemus kinnitab, et nii Ameerikast kui Aasiast võib inimese koju toomine minna maksma 75 000 eurot.

Kui reisi ajal ilmnebki mingeid terviseprobleeme, siis tuleks sellest ka kindlustusseltsile märku anda. «Igal seltsil on meditsiiniabi pakkumisel pikaajalised koostööpartnerid, kelle arstiabi kvaliteeti saab usaldada – selts saab nii võtta vastutuse, et kõik sujuks võimalikult ladusalt,» selgitab Mällo.

Rain Porss If kindlustusest toonitab veel, et lisaks raviarvele on vaja paberite esitamiseks küsida arstilt kindlasti juurde arsti tõend, kus on kirjas ka diagnoos. «Sageli on nii, et tullakse kindlustusse üksnes arvega ning see võib hüvitamise protsessi aeglustada, kuna kindlustusselts peab saama arvele taha ka diagnoosi,» sõnab Porss.

Samuti juhib ta tähelepanu sellele, et kui välisreisi ajal hakkab hotellis olles halb, siis ei pea inimene ise ilmtingimata kuhugi minema, vaid võib arsti kutsuda hotelli – kindlustus hüvitab ka selle. Ka peaks kindlustuse peale mõtlema Austraaliasse tööle ja puhkama sõitvad noored, kuna mangoallergia ja erinevate putukate hammustused on seal väga sagedased. Samuti võib juba kiirabi väljakutse minna kindlustuse puudumisel maksma 500 austraalia dollarit.

Mis puudutab Euroopa Liidu liikmesriikides reisimist, ei tohiks ka siis reisikindlustusse kergekäeliselt suhtuda, sest ka EL ravikindlustust omades tuleb inimesel endal tasuda visiiditasud, meditsiiniline transport – kiirabi, mäepääste jms – ning vajadusel koju toomine.