/nginx/o/2015/05/19/4084401t1h17cb.jpg)
Täpsemate andmete jaoks liiguta kaardil kursorit ning kasuta suumimiseks + ja - märki
Kuigi üldjoontes on Euroopas suplusvee kvaliteet pigem hea või väga hea, leidub endiselt piirkondi, kus oma varvast vette panna ei tasu.
Vaata, kus on Euroopa räpaseimad supluspaigad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon avaldas koos Euroopa keskkonnaagentuuriga oma iga-aastase raporti Euroopa suplusvee kvaliteedi kohta. Selgub, et 95 protsenti Euroopa suplemispaikadest vastab vähemalt miinimumstandarditele. 83 protsenti suplusvetest hinnati suurepäraseks.
Kahel protsedil ehk 408 supluspaikadest olid tulemused alla igasuguse arvestuse. Kõige rohkem halva kvaliteediga suplusvett leiti Itaaliast, Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Kaardil on märgitud piirkondades on vee kvaliteediga probleeme olnud juba mitmeid aastaid.
Küpros, Luksemburg ja Malta esinesid sel aastal eriti hästi - mitte üheski kontrollitud paigast ei leitud üle piirnormide baktereid. Neile järgnesid Kreeka, Horvaatia ja Saksamaa.
Eesti suplusvee kvaliteet jäi Euroopa keskmisele alla - kõigest 61 protsenti meie supluspaikadest hinnati ideaalseks. Samas tuvastati meil vaid kolm halbade tulemustega randa - Vana-Pärnu rand, Karepa rand ja Anne kanal.
Kokku vaadeldi 2014. aastal Euroopas 21 255 supelranna vett - lisaks ELi riikidele kontrolliti ka Šveitsi ja Albaania supelrandu.
Tulemuste saamiseks võtab iga riik oma supelrandadest regulaarselt proove ja saadab need siis Euroopa Liidule. Proovides määratakse soole enterokokkide ja E. coli bakterite kontsentratsioon, sest just nende bakterite olemasolu viitab supelranna reostusele.