Euroopa Kaspia mere ääres

Lai, puhas ja õhurikas: mereäärne promenaad lausa kutsub jalutama. Foto: Anna Leskin De Muynck

Kas Aserbaidžaan on Euroopa? Geograafiliselt küll, kultuuriliselt nii ja naa, paljude eurooplaste arvates kohe päris kindlasti mitte. Kui aga küsida kohalikelt, siis on vastus alati üks: «Me oleme eurooplased!»

Aserbaidžaan on viimastel aastatel näinud tublisti vaeva selle nimel, et kogu maailm saaks lõpuks aru, et tegu on Euroopa riigiga. Erilist rõhku pannakse sealjuures spordile ja kultuurile. Bakuus on juba aastaid peetud eri spordialade Euroopa meistrivõistlusi, ent suur publikumenu pole neid tavaliselt saatnud. Läbimurre saabus Eurovisiooni võiduga 2011. aastal. Välja on kuulutatud vormel-1 aastal 2016 ning UEFA Euroopa meistrivõistluste grupimängud ja veerandfinaal 2020, juba lähiajal seisavad aga ees Euroopa mängud. Kuigi selle idee taga on olümpiakomitee, pole näiteks olümpiarõngaste kasutamine lubatud, sest ei võistelda kõikidel olümpiaaladel ja kavva on lubatud võtta ka uusi alasid. Bakuus on mitte-olümpiaaladest kavas 3 x 3 korvpall, milles kindlasti osaleb ka Eesti, sambo ja rannajalgpall.

Korralikud spordisaalid on linnas praegugi olemas, ehitatavad tulevad aga veelgi uhkemad. Uuest staadionist saab pärast mänge rahvusliku jalgpallimeeskonna kodu. Olümpiaküla on juba peaaegu valmis. Sisse kahjuks ei pääsenud, aga välisilme veidi hämmastas. Nimelt on muidu moodsale arhitektuurile panustav linn kujundanud olümpiaküla väga klassikaliselt – tunda on möödunud sajandi 1930ndate suurlinna hõngu. Ehk just sellepärast tunduski kõik nii kodune ja tuttav. Ja kui muidu kipuvad sportlased vahel elutingimuste pärast virisema, siis Bakuu lubab pakkuda parimat ehk kolme-nelja magamistoaga kortereid koos korraliku vannitoaga.