NKVD ja avangardlik arhitektuur kohtuvad Uuralites

Dünamo staadion: linna kunagise peastaadioni uhke peahoone paistab eemalt vaadates jõe kaldal nagu laevanina. Esialgu oli hoone ots veelgi teravam, kuid ümberehituste käigus on seda veidi ümaramaks tehtud. Foto: Jaanus Priisalu

Ma teadsin ühte arhitektuurihuvilist Tallinnast, kes sõitis spetsiaalselt Moskvasse vaatama ja pildistama nõukogude konstruktivismi arhitektuuri. Moskvas on muidugi kuulsaid selles stiilis hooneid, nagu Narkomfini töötajate elumaja või Melnikovi maja (mis muide on nüüd lõpuks huvilistele avatud!), aga toona ei osanud ma talle öelda, et vaid kahe lennutunni kaugusel Moskvast satuks ta tõelisse konstruktivismi paradiisi. See paradiis asub Jekaterinburgis.

Seal, Uurali pealinnas ning Venemaa suuruselt neljandas linnas, püsib tänaseni püsti kümneid ja kümneid ägedaid hooneid, mis on ehitatud selge ja lihtsa joonega, paljude teravate nurkade ning ilma mingite dekoratsioonideta. Geomeetria on olnud neid hooneid ehitanud arhitektide jumal.

«Jekaterinburgis on säilinud kõige rohkem konstruktivistlikku arhitektuuri endise Nõukogude Liidu alal,» räägib mulle väikese ekskursiooni teinud Polina Zinovjeva (29), kes kuulub kohalike arhitektide rühmitusse Podelniki (ʼkaasosalised, mõttekaaslasedʼ), mis tegelebki just selle Nõukogude Liidus 1920ndate algul sündinud avangardliku stiili jäädvustamisega.