Õdus pelgupaik promenaadi ääres

Lemmikpaik: pere pesamunale, Yorkshire’i terjeri kutsikale Ringole meeldib terrassil ilma uudistada. Foto: Peeter Langovits

Vanast mudaravilast elamuks ümber ehitatud,  kuurordiarhitektuurist inspireeritud hoone avaldab muljet ja paneb uskuma, et paremat puhkusekorterit on Haapsalus  raske leida.

Samale seisukohale jõudis mõni aasta tagasi graafiline disainer ja ajakirja Meie Kodu peatoimetaja Aili Ermel, kes oli saabunud sõbra palvel maja vaatama-hindama. Sõber tahtis enne ostulepingu sõlmimist veenduda, ega selle maja puitpitsi ilu ei mõju liiga kitšilikuna.

«Mind vaimustasid elamu suurepärane asupaik, vahva stiil ja õige värvivalik,» meenutab Ermel. «Kui selgus, et majas on veel kortereid müüa, läksin lähemalt uurima üht, mis kohe esimesest pilgust paelus: palju aknaid vaatega merele ja esimene korrus, kus tekib alati omaette olemise tunne.

Selle korteri ees on terrass, kus suhe loodusega on veelgi vahetum. Olenevalt ilmast ja aastaajast võib väljas süüa, päikest võtta või niisama merd nautida.

Kui mu sõber ikka kahtles, kas osta valitud korter, siis mina otsustasin ostu kasuks paari sekundi jooksul ja pole seda kahetsenud. Olen alati unistanud mereäärsest suvekodust, aga nüüd sain paiga, kus võin igal aastaajal puhata, omaette olla, ja kui vaja, ka tööd teha.»

Ruumide kujundamisel ja värvide valikul inspireerisid kahe koduraamatu autorit lapsepõlvest pärit mummuline sinine tass ja armas linane kleit. Need on Ermeli hinnangul väga temalikud asjad, millest ta lähtus mööbli, tekstiilide, nõude jms soetamisel.

Inglise maakodu hõng
«Ma ei muutnud arhitekti valitud seinavärvi, sest hele sinakashall sobis ideaalselt, ega põrandamaterjali, sest tammelaudparkett on jala all väga mõnus. Vannitoalaudis oli projektis juba määratud, vannitoa kahhelplaadid ja santehnika on samuti projektipõhised,» selgitab Ermel.

«Aga magamistuppa panin tapeedi kartuses, et ehk läheb sinakashalli liiga paljuks.»
Tapeet toetab kodu algset ideed – linavärvi põhjal on sinised kujutised. Paberist seinakattega sobivad kenasti linased kardinad, mille kangale on trükitud linnud ja lilled. Need  oli naine hoopis varem Helsingist Laura Ashley poest hea hinnaga saanud.

Puhkusekoju asju otsides kuulis ta paljudes kauplustes, et eestlastele ei meeldi sinine värv ja seepärast ei tellita ka siniseid asju. Aga mereäärses elamises ei kujutaks ette teisi värve, tõdeb graafiline disainer, kes on kiindunud inglaslikku suvekodu sisustusstiili: «Lihtsalt üks asi järgnes teisele. Juba kavandamise algstaadiumis oli mul selge, kuidas korteris mööbel paigutada ja milliseid esemeid ma vajan.»

Kuigi korteri kujundamisel pole pingsalt järgitud ühtki suunda, on siin siiski eelistatud Laura Ashley maakodustiili, mis meenutab klassikalisi inglise maaelamisi. «Mulle on see laad, mis linnakorterisse ei sobi, aga siia vägagi kohane,» tunnistab Ermel, kes valis kapi, laua ja toolid katalooge sirvides. Mere äärde passivat sinist saarepuidust Itaalia köögimööblit soovitati talle sisustussalongist Poodium.

Kuigi esmapilgul võiks arvata, et väga armsa väljanägemisega väike barokne diivan, kaks tooli ja laud moodustavad ühtse komplekti, on istmed tehtud Eestis ja peentel jalgadel valgeks värvitud diivanilaud pärineb Soomest antiigimessilt. See 20. sajandi alguse vabrikutoodang ongi elamise kõige skandinaaviapärasem mööblitükk.

Mõned lemmikud
Korter on vahvalt sopiline ja väga tore on post keset elutuba, mis tegi küll köögi planeeringu keeruliseks, aga muutis ruumi eriliseks. Algvariandis oli avatud elutoas köögitsoonile ette nähtud vaid kaks meetrit seinakapipinda, aga kokkamishuviline pererahvas tahtis askeldamiseks rohkem ruumi ja nii lisanduski köögialasse kraanikausiga saar, millel saab toitu valmistada.

«Nõusid pestes saan vaadata aknast merele ja unustada end veega lobistama, nii et päris tüütu tegevus on nauditavaks muutunud. Pilk puhkab, sest ma ei vahi ainult pliiditagust seina või õhupuhastit,» räägib Ermel.
Tema suur nõrkus on tekstiilid. Magamistoas leidub palju moodsaid  esemeid Gant HOME’i kollektsioonist.

Suvel on vaibafanaatiku kodus põrandariided panipaikadesse peidetud, kui aga ilmad lähevad jahedaks, toob ta need uuesti välja.

Suvekodul on palju plusse, aga leidub ka väikseid miinuseid. Näiteks ei saa siia muretseda toalilli, sest neid tuleb aeg-ajalt kasta. Seepärast on perel tore traditsioon käia Haapsallu saabudes lillepoes ja osta vastavalt aastaajale vaasi mõni õis või oks, samuti tuua turult marju, aedvilja vms ja olla kohal seni, kuni lilled  õitsevad.