Rio de Janeiro moodsatel rannajoontel Ipanemal ja Copacabanal on äkkröövimiste arv viimasel ajal oluliselt hoogustunud – hellitavalt traalpüügiks kutsutud röövvõtete massiline levik turistiderohketel randadel on sundinud kohalikke politseijõude lauskontrollide läbiviimisele, mis muidugi tekitab ka ebamugavusi, kirjutab ajaleht Telegraph.
Rannapuhkusel on lihtne varguse ohvriks langeda – appi tuleb aga kaine mõistus
Selliste «traalpüükide» käigus tormab organiseeritud grupp pätte läbi ranna, tekitab suure segaduse ja haarab seda ära kasutades samal ajal kaasa kõige, mis jääb kätte – mobiiltelefonid, rahakotid, päevitajate kaelakeed jm väärtesemed. Kuidas siis ikkagi vältida mõnusal ja kallil puhkusel erinevate petuskeemide ja varguste ohvriks langemast?
- Hoia oma dokumendid alati endaga ning väldi igasuguseid «üle õla piilujaid», eriti kehtib see loomulikult rannarajoonides sularahaautomaate või makseterminale kasutades – alati kaitse oma pangakaartide pin-koode. Parem, kui kasutad raha väljavõtmiseks sularahaautomaate ametlikes pangakontorites.
- Ära kaota valvsust ega reageerimiskiirust, olen kaine!
- Kui kasutad puhkusel olles rendiautot, väldi väärtesemete jätmist autosse – isegi, kui pead mõne enda jaoks olulise asja jätma hetkeks autosse järelevalveta, pane see peitu pagasituumi ja lukusta igas olukorras auto uksed, isegi hetkeks bensujaama lipates. Just bensiinijaamades jms turvalisena tunduvates argistes paikades kasutavad organiseeritud pätid ära turistide hajevil olemist.
- Rendiautod ise on enam varguste sihtmärgiks – küsi endale selline auto, millel poleks rendifirma kleepsu või trükki peal.
- Ära usalda oma mobiiltelefone ja kaameraid uisapäisa võõraste kätte – parem on lasta endast pilti teha sellistel kohalikel, kellel pole põhjust esimese asjana sinu varaga plehku panna, nt poemüüja, kohviku teenindaja vms.
- Kasuta alati, kus võimalik hotelli seifi, et hoida oma reisidokumente, raha jm väärtuslikku, mida sa parasjagu kaasa ei kanna.
- Kõige turvalisem on kanda raha ja pangakaarte rahavöös – see on iharate pilkude eest varjus. Samas on hea hoida kaasas olevat raha vähemalt kahes eri kohas, kasvõi sukasääres.
- Tee plaane, käitu teadjalt ja enesekindlalt – reisil olles on kõige paremaks saagiks turistid, kes on hajevil, ei tea, kus nad on ja kuhu peaksid teel olema ning kaotavad seega valvsuse.
- Võimalusel väldi reisides paiku, kuhu kõik turistid nii ehk teisiti koonduvad – seal on alati oht langeda taskuvarguste ohvriks suurem. Sellistes paikades hoia oma kodinad teadlikult kehale lähemal ja valvsus teritatult ergas.
- Raha kohalike kupüüride vastu vahetama asudes tee ära eeltöö, veendu, et sul on õiges koguses rahatähti kaasas ning tea, palju sa pead kohalikus vääringus vastu saama. Ära kunagi võta raha vahetama minnes kaasa oma kohvreid – sa kaotad raha vahetades neilt pilgu täpselt niikauaks, kuniks võtab aega üks profivargus.
Enne reisi vii end kurssi, milliseid petuskeeme just sinu sihtpunktis on harjunud kohalikud pätikambad kasutama ja valmistu varakult neid vältima. Näiteks on mõnes puhkusepiirkonnas liikvel tavarõivastuses n-ö tänavapolitseinikud, kes nõuavad hoolimatute turistide rahakotti näha, et kontrollida valeraha olemasolu ja seejärel «konfiskeerivad» selle – pea meeles, et sul ei ole kunagi põhjust anda oma rahakotti kellegi teise käsutusse!
Kokkuvõttes – aitab ikkagi kaine mõistus ja eeltöö.