/nginx/o/2015/02/09/3752413t1hc643.jpg)
Võltsitud lennupiletid, maksekorralduste koopiad, perede külmaverelised jätmised kaugetesse sihtkohtadesse – see on lühiloetelu uuest tasemest reisikorralduse pahupoolel. Samas hämmastab ka klientide sügav ükskõiksus – nimelt hakatakse sageli kuni pool aastat ette makstud ja tuhandetesse eurodesse ulatuvate reiside toimumise vastu huvi tundma vaid mõni päev enne kavandatud väljasõitu.
Harvad ei ole ka juhud, kus tarbijal on reisilt naasmiseks tagataskus vaid lubadus, et küll õigeks päevaks on ka pilet olemas.
2014. aasta algas ja lõppes pettustega
2014. aasta alguses sai tarbijakaitseamet hulgaliselt kaebusi seoses reisiettevõtja ThinkGreen Company OÜ täitmata kohustustega tarbijate ees. Tarbijad maksid ThinkGreen Companyle reisiteenuste eest, mida neile aga ei osutatud. Samuti ei tagastanud ettevõte reisiteenusteta jäänud tarbijatele nende tasutud summasid.
Kahetsusväärselt lõppes aasta samamoodi, kui reisiettevõtja Reisiks OÜ käitumismuster osutus äratuntavalt sarnaseks eelkirjeldatuga. Mõlema ettevõtte suhtes on politsei- ja piirivalveamet alustanud kriminaalmenetlust. Praeguseks on Reisiks tarbijakaitseametile teatanud ka oma maksejõuetusest.
ThinkGreen Company müüs üksnes ja Reisiks valdavalt üksikuid reisiteenuseid. Üksikuid reisiteenuseid (nt ainult lennupilet või ainult majutus) aga reisiettevõtte tagatisest hüvitada ei saa, vaid turismiseaduse järgi saab tagatist kasutada üksnes pakettreisilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks.
Seega – erinevalt pakettreisidest – peab tarbija üksikute reisiteenuste eest makstu tagasisaamiseks lootma ennekõike iseendale. Tulenevalt ThinkGreen Company ja Reisiksi juhtumitest on oluline, et tarbijad teaksid, mida pidada silmas regulaarlendudele piletite soetamisel.
Põhitõed regulaarlendudele piletite ostmisel
Regulaarlendude broneeringud tuleb piletiks vormistada piiratud aja, enamasti 24−72 tunni, jooksul. Kehtib seaduspära, et mida madalam hind, seda kiiremini tuleb broneeritud kohad välja osta.
Mõnede sooduskampaaniate ja lennufirmade (nt Ryanair, Easyjet jm odavlennufirmad) puhul ei saagi lendu broneerida, vaid tasuda tuleb kohe. Odavate lendudega ei ole kunagi nii, et näiteks novembris tehakse broneering ja pilet tuleb veebruaris. Vaid suhteliselt kõrged ja paindlike tingimustega (nt äriklassi) hinnad võimaldavad broneeringut pikemalt hoida, sedagi üksnes eeldusel, et konkreetsetel lendudel on veel piisavalt vabu kohti.
Kui lennuk hakkab täituma, võib lennufirma ka selliste hindade puhul nõuda varasemat piletivormistamist, kui hinnareegel ette näeb. Väljaostmata/piletiks vormistamata broneering annab lubatud ajavahemiku jooksul reisijale eelisõiguse neile lendudele pilet osta, samas ei garanteeri see kindlaid hindu ega kohtade saadavust.
Veoleping ja lennufirma vastutus hakkavad kehtima pileti väljastamise hetkest – sinnani on lennufirmal õigus hindu muuta või broneering tühistada. Seega on nii reisija kui piletimüüja huvides tasuda võimalikult kiiresti broneeringu eest ja vormistada pilet.
Seda, kas broneering on vormistatud piletiks, saab reisija nime ja broneeringukoodi alusel kontrollida vastava lennufirma kodulehel (valik manage my booking vms) või ühel kolmest suurtele rahvusvahelistele broneerimissüsteemidele kuuluvast veebisaidist: www.checkmytrip.com (Amadeus, Eestis enim levinud), www.viewtrip.com (Galileo, samuti Eestis kasutusel) või www.virtuallythere.com (Sabre, võib olla kasutusel, kui pilet on ostetud väljastpoolt Eestit).
Samadest allikatest leiab väga mahuka lisainfo lennureisi kohta: lendude kellaajad, kasutatavad terminalid, võimalikud vahemaandumised, lende tegelikult opereeriv lennufirma, toitlustus lennuki pardal, reserveeritud istekohad, lennukitüübid jm. Lisaks võib seal olla teavet hotelli- ja autorendi broneeringute kohta, kui need on tehtud samas broneerimissüsteemis.
Broneeringut saab alati kontrollida
Lennupileti number koosneb kolmekohalisest lennufirma koodist, millele järgneb kümnekohaline arv. Kui ühel piletil on üle nelja lennu, siis järgneb sidekriipsuga veel kaks numbrit, näiteks 960 1234567890-52. Estonian Airil algab lennupileti number alati 960, Finnairil 105 ja Lufthansal 220-ga.
Erandina on olemas ka piletivabu (ticketless) lennufirmasid. Need on eelkõige odavlennufirmad, kes nõuavad alati kohe lennu eest tasumist. Piletivaba lennufirma puhul saab tarbija broneeringukinnituse alles pärast makse tegemist ja sellest piisab lennule registreerimiseks.
Broneeringu ega piletinumbri varjamine ei ole ühegi ausa müüja huvides. Regulaarlendude puhul saab seda infot alati vähemalt ühest ülalviidatud allikast reaalajas kontrollida.
Lennule registreerimine (check-in) on alati vajalik. Seda saab teha nime ja broneeringukoodi ja/või piletinumbri alusel.
Lennujaamas lennule registreerimise eest võib mõni lennufirma küsida lisatasu, samas ei pruugi mõne marsruudi puhul olla võimalik internetis lennule registreeruda (sel juhul lisatasu ei võeta). Reisija soovil ja nõusolekul võib internetis check-in’i tema eest teha ka piletimüüja, sellega võib aga kaasneda teenustasu.
Lennu ülebroneerimist ei ole võimalik ühelgi vahendajal näha. Vajadus ülebroneeringu tõttu kedagi lennust maha jätta saab selguda alles lennujaamas enne väljumist. Sellisel juhul on reisijale (vähemalt Euroopa Liidu piires, aga enamasti ka mujal) ette nähtud rahaline hüvitis, alternatiivse lennuvariandi pakkumine sihtkohta ja hoolitsus.
Sektori enda teavitustöö on oluline
Võttes arvesse asjaolu, et petistest reisiettevõtjad saavad tegutseda suuresti tänu heausksete partnerite kaasabile ja tarbijate kergeusklikkusele, seisab turismisektori korrastamisel ees veel üksjagu tööd. Suur osa on seejuures tarbijate teadlikkuse tõstmisel.
Seetõttu on ääretult oluline, et lisaks tarbijakaitseametile teeks ka sektor tervikuna ise teavitustööd nii oma praeguste kui ka tulevaste klientide seas, et nood oskaksid tegelikke pakkumisi pettustest eristada. Üks samm selleks on jagada tarbijatele ülaltoodud nõuandeid.
Tarbijakaitseamet usub, et 2014. aastal aset leidnud sündmused olid tõsiseks märguandeks, et on vajadus sektorisiseseks koostööks kvaliteedi ja usalduse tõstmise nimel.
STATISTIKAT
Allikas: Tarbijakaitseameti
:format(webp)/nginx/o/2017/12/21/7427297t1h62a3.jpg)