Vaene rikas riik

Baytereki monument: selle tipust avaneb suure-pärane vaade pealinnale. Foto: Jaanika Kuusik

Ilmselt ei tea enamik eestlasi Kasahstanist suurt midagi. Ja teadjatest teab enamik ehk vaid tänu Borati filmile – mis aga jätab veidi vildaka mulje. Õnneks on «Minu»-raamatute sarjas ilmunud asjalik raamat, mida enne sinna sõitmist sirvida tasub.

Meid viisid Kasahstani, täpsemalt selle riigi väikeseks Šveitsiks kutsutavasse Burabai piirkonda nn rebasejahi ehk raadioorienteerumise maailmameistrivõistlused, kus seekord oli esindatud 24 riiki kokku 249 võistlejaga. Eestis tegeleb selle spordialaga praegu vaid kolm meest, kes tiitlivõistlustest ja leedulaste kord aastas korraldatavast treeningvõistlusest osa võtavad. Tavaorienteerumisega sarnaneb raadioorienteerumise alaliikidest enim foxooring, mille puhul on metsas võimsamate saatjate asemel väiksema kuuldeulatusega mikromajakad, mida kuuleb vaid kaardile märgitud piirkondades.

Pealinnast Astanast 250 km kaugusel asuva Burabai looduskaitsealani viib kolmerajaline betoonist maantee, kus aga autosid liigub millegipärast vähe. Hiljem selgub, et laia teed mööda sõidab president Nursultan Nazarbajev oma residentsi Borovoje järve ääres. Tema naabruses asub ka Putini suveresidents.

Külavaheteed ja tänavad seevastu on viletsas seisukorras, siin-seal teetöid nähes mõistame ka selle põhjust. Sellist lohakust ja nõukaaegset suhtumist pole Eestis küll kunagi nähtud! Tundub, et nii kohalike elumajad kui ka hotellid jm puhkeasutused on ehitatud parasjagu kätte juhtunud materjalist. Külapoekestes müüakse esmatarbekaupu leti tagant, leiba-saia leidub vaid ühte sorti, see-eest viinavalik on suur.

sanatooriumid jõukuritele

Umbes 7000 elanikuga Burabai jääb Ülken Šabaktõ ja Borovoje järve vahele, põhja poolt piirab seda Kökšetau mäeahelik. Elu käib seal vaid puhkehooajal, juulist augusti lõpuni, siis on loendamatud majutusasutused täis Astanast ja ka Venemaalt saabunud puhkajaid. Siinsetes sanatooriumides viibimist saavad endale lubada siiski vaid Kasahstani jõukurid.

Loodus on Burabais kaunis: järved, mäed, männimetsad... Igal mäel, mille tipp sarnaneb mõne elusolendiga, igal kaljul ja suuremal kivil on siin oma legend. Muljet kipuvad aga varjutama vaatamisväärsuste juures kividele soditud nimed, maas vedelevad konid ja klaasikillud ning puude külge seotud suvalised lindikesed, mille abil loodetakse soovide täitumist.

Omaette lugu on siinse teenindusega, mille eesmärk näib olevat lollilt turistilt võimalikult suur summa kätte saada. Näiteks selgub ühel õhtul baaris, et hinnad menüüs on «vanad», ja teenindaja paneb neile silmagi pilgutamata poole otsa. Samuti teatatakse, et eraldi tuleb maksta (plaadi)muusika ja teeninduse eest.

Muidu aga on kohalikud inimesed hästi toredad, avatud, positiivsed. Kogen seda näiteks siis, kui võtan omal käel ette sõidu lähimasse, 20 km kaugusel asuvasse Šortandõ linna. Sean ennast peatuses liinibussi ootama, kui lähedal peatub väikebuss, mille sõbralik juht lubab mu kohale viia. Otsustan riskida ega pea oma otsust kahetsema. Jutukas mees räägib meelsasti kohalikust elust ja näitab uhkusega Šortandõd, endise tippsuusataja Vladimir Smirnovi kodulinna. President Nazarbajev lubas Kasahstanile kuulsust toonud sportlasele maja ehitada, kuid see on seniajani pooleli. Linna servas kõrguv suusahüppemägi ei saa aga kunagi valmis, sest ehituse käigus selgus, et siinsed tugevad tuuled ning ka pinnas ei sobi selliseks ehitiseks.

Reisi kolm viimast päeva jätame pealinna Astanaga tutvumiseks. Linn üllatab oma suurejooneliste kõrghoonetega: kuni 30-korruselised kortermajad, hotellid, kaubanduskeskused... Presidendipaleest avaneb uhke vaade peatänavale, mida palistavad valitsus- ja ärihooned, samuti saab linna imetleda sama tänava keskel asuva Baitereki monumendi otsast, kuhu pääseb liftiga. Boonuseks Nazarbajevi käejäljend, mille peal oma kätt hoides võib soovida unistuste täitumist.

Presidendile tänulikud

Linna on ehitatud loendamatuid meelelahutusasutusi. Suur ooperi- ja balletiteater, tsirkusehoone, hulgaliselt kontserdisaale. Üks neist asub näiteks Nazarbajevi ideel põhinevas ja Briti arhitekti Sir Norman Fosteri kavandatud rahu ja kooskõla palees, mis kujutab endast 62 meetri kõrgust klaasist püramiidhoonet. Lisaks 1300 inimest mahutavale kontserdisaalile asub palees suur konverentsisaal ja muuseum.

Kasahstan on rikas oma maavarade poolest. Mendelejevi tabeli elementidest on sealt leitud 99 ja 60 neist ka kaevandatakse. Tundub, et raha on riigil väga palju, paraku jaotub see piirkondade ja inimeste vahel ebaühtlaselt. Rahvas näib siiski olevat rahul ja tänulik oma presidendile. Riigis elab sõbralikult koos enam kui 130 rahvust ja ükski neist ei domineeri, ametlikeks keelteks on kasahhi ja vene.

Reisi lõpupoole ei imesta me enam millegi üle. Ei selle üle, et taksoks võib osutuda iga eraauto, mis su kõrval peatub, ainult hinnas tuleb enne kokku leppida. Ega ka selle üle, et hotellitubadel on tunnihinnad ja magada tuleb kivikõval madratsil. Nalja saab siis, kui õlle joomiseks kõrt pakutakse, ja ka siis, kui hommikusöögiks tuleb umbes 12 paberlipikule kirjutatud toidust ja joogist valida viis-kuus.

Meie mõistes normaalset kohvi saab vaid pealinna nooblimates kohvikutes, igal pool mujal on levinud lahustuva kohvi või tee joomine. Meeldivalt üllatab aga Astana viisakas liiklus. Maailma noorimaks peetav pealinn elab praegu maailmanäituseks Expo 2017 valmistumise rütmis. Silma torkab lakkamatu ehitustegevus, kokku ei hoita millegi arvelt – kui, siis ainult kvaliteedi. Kasu lõikavad sellest paljud välisettevõttedki.

Kasahstan jääb meelde oma vastuolulisuses. Koos eksisteerivad ääretu rikkus ja vaesus, puutumatu ja rikutud loodus, traditsiooniline maaelu ja linnastumine. Riigi suurimaks rikkuseks on aga külalislahked inimesed, kellesarnaseid ei mäleta ma kusagil mujal kohanud olevat.

Kasahstan

Pindala: 2 724 900 km²

Rahvaarv (2013. a seisuga): 16 934 100

Kurss: 1 euro = 235 tenget (KZT)

Keskmine palk (eri allikate põhjal): 25 000 – 150 000 KZT

Kohvi hind pealinnas: 600–700 KZT

Bensiin 95 maksab 160 KZT, diislikütus 115 KZT