Minge õige rappa!

Kuhu küll see rada viib? Laudtee Kuresoo rabas Viljandimaa loode­osas keerutab sillerdavate laugaste vahel. Foto: Priit Pullerits

Kes tahab tunda ürgse looduse kutset, sellele on praegu saabunud Eestimaal ahvatlevaim aeg.

Just sügis on parim aeg rabas matkamiseks, sest siis on sealne loodus eriti värviline ning puuduvad ka tüütud putukad, kes kiusavad suvel, soovitab loodusfotograaf Jaanus Järva, rabateemalise albumi «Vaikuses ja varjus» autor.

Miks tasub üleüldse rabasse minna?

Rabas leiab vaikust. Rabad pakuvad avarust ja piiritust, eriti suured lagedad rabad, nagu Muraka raba ning Alam-Pedjal Laeva raba ja Põltsamaa raba. Ma käin rabas selleks, et just seal saab kõige rohkem tunda tõelist ürgsust. Meie kõige vanemad rabad on 16 000 aastat vanad; ükski mets ei ole Eestis nii vana.

Seega, kes otsib vabadust, vaikust, rahu ja ürgsust, sellele on raba koht, kuhu tasub kindlasti minna. Aga neid tundeid ja meeleolusid leiab ennekõike rabades, kus pole laudteid.

Kas laudteedeta rabasse pole ohtlik minna?

Igale poole ei tasu muidugi sisse astuda. Laukad on lahtised – seal on vesi näha. Karta tasub älveid, mis on mudased ja pehmed kohad. Olen oma elus neisse päris palju sisse kukkunud; mitte küll nii, nagu filmides, et kukud kõrini sisse ja siis vajudki põhja – selleks pead ikka väga tahtma sinna ronida.

Rabas ei tasu astuda sellisesse kohta, kus tundub kahtlane. Kepp võib ka käes olla, et pinnast katsuda – kui kepp läbi vajub, vajud ise ka.

Milline aeg ööpäevast on rappa minekuks parim?

Kui öö on olnud selge ja paar kraadi isegi külma, siis hommikutunnid, mil päike hakkab tõusma, raba soojeneb ja tekib udu, mis aitab summutada näiteks lähedaselt maanteelt kostvaid hääli – see on hästi müstiline.

Millistesse rabadesse soovitate minna?

Minna tasub sinna, kus pole suurt rabamassiivi. Endla looduskaitsealal Männikjärve rabas kulgeb laudtee laugaste peal – seal saab väga hea elamuse. Minu arvates tasub minna just rabasse, kus on lahtisi laukaid, sest muidu on raba lihtsalt lage, mittemidagiütlev koht.

Põhja-Eestis käiakse palju Viru rabas. Alam-Pedjal maksab sügisel külastada Põdrasood ja Peenrasood. Kesk-Eestis käiakse tihti Kakerdaja rabas, kus on laudtee, aga säilinud ka palju ürgsust.

Mis selga ja jalga panna?

Jalga kummikud või pika säärega veekindlad matkasaapad. Riietuda tasub kihiti, et kui palav hakkab, saab mõne kihi ära võtta, ja kui külm hakkab, saab midagi peale tõmmata. Kindlasti peaks kasutama tuulekindlaid pükse ja jopet. Ja müts olgu peas, sest pea kaudu läheb palju soojust ära. Pikemale retkele võiks võileiva kaasa võtta.

Juhul kui lähete rappa, kus ei ole laudteid või märgistatud matkaradu, peab kaasa võtma kompassi või GPSi, sest kui suures rabas tekib udu, kaob taju ära, kuhu poole tagasi minna. GPSil peab ära märkima rappa tuleku koha, sest muidu ei ole sellest kasu. Kui GPS on nutitelefonis, peab telefon olema laetud, sest aku kulub liiga kiiresti. Kompassiga on asi veidi keerulisem – seda tuleb osata kasutada.