Mõnusat majutust iga vagabundi maitsele

Foto: Erakogu

Kolmel eelmisel nädalal tutvustasin Postimehe lugejatele alternatiivseid majutusvõimalusi. Fookuses on olnud Airbnb- ja Couchsurfingu-nimelised teenused ning hostelid. Kõiki käsitletud võimalusi on üldiselt sidunud hind, peaasjalikult nende soodsus võrreldes tavahotelliga. Kuid enamik teisi tunnuseid varieerub üpris märgatavalt.

Otsese hotellialternatiivina müüb ennast Airbnb, mille kaudu on võimalik üürida tube, kortereid või suuremaid majugi. Üldiselt on levinud just korterite üürimine, mis annab lisaks kindlale ja privaatsele voodikohale ka köögi ning teised tavapärased kodused mugavused. Reisijad soovitavad Airbnb’d ka kodumaal reisides, eriti kohtades, kus tavapäraste majutusasutuste valik on väga piiratud.

Airbnb annab lisaks kodumugavustele võimaluse kohalikku elu just kohaliku moodi kogeda – külastada «kodukoha» pubisid-restorane, parke, kultuuriasutusi jmt.

Kohalikku elu silmas pidades annab Airbnb’ga sarnase kogemuse ka Couchsurfing. Kui esimesega saab endale üldjuhul kogu elamispinna, siis viimase kaudu on võimalik leida diivanikoht mõne lahke võõra juures – seda see-eest täiesti tasuta.

Diivanisurfarid ise soovitavad teenust eelkõige reisijale, kes on väga suhtlemisaldis ja huvitub kohaliku elu kogemisest koos kohalikega. Halvaks tooniks peetakse võõrustajasse kui tasuta majutajasse suhtumist, mistõttu tasub oma plaanid koostada ajutist naabrit silmas pidades.

Sarnaselt Airbnb’ga sõltub Couchsurfingu kaudu leitud öömaja suuresti võõrustajast. Kuigi nimest tulenevalt on magamisaseme ootus eelkõige mõni diivan, võib ka Couchsurfingu kaudu leida öömaja, kus saab käsutada kogu tuba või harvematel juhtudel koguni tervet maja. Samuti sõltub suuresti võõrustajast, millised on teised mugavused – dušš, söök jne.

Klassikalisem variant on aga hostel, millega ilmselt paljud reisijad on ka varasemalt tuttavad. Aastakümnete jooksul on hostelite kvaliteet märkimisväärselt tõusnud, mistõttu võib see olla ka n-ö tavareisija jaoks täiesti reaalne alternatiiv. Kuigi üldiselt tuleb jagada tuba kaasreisijatega, on sõltuvalt hostelist võimalikud ka pisemad ja privaatsemad toad – näiteks sellised, mida oma reisiseltskonna vahel jagada.

Kuna hostelite võimalused ja kvaliteet on väga erinevad, tasub varakult selgeks teha, milliseid lisateenuseid seal pakutakse. Kes soovib öömaja pealt kokku hoida, peaks kindlasti silmas pidama, et hostelis oleks ka kööginurk, kus enda päevast toitu ette valmistada, et vältida väljas einestamise kulusid.

Hotellialternatiivi otsimisel tuleb hinnata oma täpseid vajadusi, mis võivad ka reisilt reisile erineda. Hinna kõrval tasub eelkõige silmas pidada, kui suur on huvi teiste inimestega suhelda. Hotelli kõige otsesem alternatiiv on Airbnb, samal ajal kui Couchsurfingu ja hostelitega on võimalik luua uusi tutvusi ning näha kohalikku elu sellisena, nagu turistid seda kunagi ei koge.