Põnevust uppuval laeval

Atraktsioon «Uppuv laev». Foto: Edgar Gergel

Teid on kaks, kolm või neli ja te olete reisilaeva kajutis. Merel algab tugev torm ja vesi ähvardab peagi kajutisse tungida. Kõlab signaal, mis kutsub kõiki evakueeruma. Laevakapten on sooritanud enesetapu, otsustades, et ei suuda reisijaid päästa. Et ellu jääda, läheb vaja kiirust, loogilist mõtlemist ja meeskonnatööd. Vaid 60 minuti pärast on laev uppunud, kuid teil on veel võimalus pääseda…

See ei ole action-filmi kirjeldus, vaid uus atraktsioon nimega «Uppuv laev», mis asub Tallinnas kesklinnas Pärnu maanteel. Selline meelelahutus võib olla teile meeltmööda, kui kinnominek enam ei ahvatle, bowlingut ja piljardit on samuti mängitud, Nõmme seikluspargis ja teletornis käidud ning botaanikaaed lihtsalt ei ahvatle.. Kuid tahaks midagi põnevat ette võtta. 

Ühel sügisõhtul otsustasidki Den za Dnjomi ajakirjanikud uue atraktsiooni oma nahal ära proovida. Pärast maitsvat kohvi ja lühikest mängu tutvustust kutsuti meid laeva pardale, kus uksed lähevad kohe lukku. Meil on vaid 60 minutit, et lahendada kõik mõistatused ja pääseda uppuvalt laevalt. 

Selle tunni veedame me improviseeritud laeval. Siin on kõik nagu päris: laev, kajut, voodi, kapid, kaptenisild. Ja kõike saab ja isegi peab katsuma, sest vastasel juhul te lihtsalt ei pääseks välja. Ja hoolimata sellest, et kõik ruumid on varustatud kaamerate, mikrofonide ja kõlaritega, mis võimaldab suhelda mängu korraldajatega, valdab ikkagi veidi kõhe tunne, kui ei tea, mida täpselt edasi teha. 

Ilmselt on pea iga õudusfilmide või arvutimängude fänn vähemalt korra mõelnud, kui põnev oleks praegu ise võtteplatsil või arvutimängu sees olla ja kõike seda päriselt kogeda. Nüüd on see võimalus päriselt olemas. Praegu on Klaustrofoobia projekti raames avatud vaid uppuva laeva mäng, ent selle asutaja Olga Ermeli sõnul on plaanis avada vähemalt veel üks mängutuba nimega «Gravitatsioon».

Idee lukustada inimesed tuppa, kust on võimalik välja pääseda vaid pärast rea mõistatuste lahendamist, tekkis kõigepealt programmeerijate peades 1990ndatel. Sel sajandil otsustati kolida ka reaalsesse maailma ja taolisi mänge hakati korraldama USAs, Jaapanis ja ka Euroopas. Eestisse jõudis atraktsioon alles mõni nädal tagasi. 

Kõik on samamoodi nagu arvutimängudes, ent päris ruumis ja päris esemetega. Teie ülesandeks on välja pääseda sellest ruumist, kuhu teid on lukustatud. Selleks tuleb lahendada mõistatusi, uurida peidukohti, kasutada õigesti teile antud vihjeid ja kättesaadavaid esemeid ning lõpuks leida võtmed ja teha uksed lahti. 

Muide, uppuvale laevale ei tohi kaasa võtta mingeid isiklikke esemeid. Kui tulete kohale, palutakse teil enne sisenemist ära panna oma kotid, telefonid ning ka igasugused teravad esemed.  Samuti palutakse kohale tulla kainena. Inimesi, kelle joove ületab 0,25 promilli, on neil õigus ukse taha jätta ning kui mäng oli seejuures broneeritud interneti teel, siis raha tagasi ei saa. 

Kui te ei jõua teile eraldatud tunni jooksul laevalt välja saada, siis uksed avanevad siiski. Nii jääb teile kaks valikut – kas teha kõik teinekord uuesti läbi või ollagi veidi pettunud. Klaustrofoobia mäng on seiklus kahele kuni neljale inimesele. Mõned ülesanded nõuavad meeskonnatööd. Ent erilisi teadmisi või füüsilist jõudu ei lähe siin vaja – pigem läheb vaja loogilist mõtlemist ja tähelepanelikkust detailide suhtes.

Ärge kartke endast segadust maha jätta ja proovige oma ideed ikka teoks teha. Pärast mängu lõppu tehakse ruumid teie eest korda. 

Olga Ermeli sõnul võivad klastrofoobiat mängida ka need inimesed, kes päriselt kannatavad klaustrofoobia all. Ruumid on piisavalt avarad, hästi valgustatud ja ventileeritud ning kõikidesse tubadesse on paigaldatud kaamerad ja mikrofonid, mis võimaldavad suhelda operatooritega, kes saavad vajadusel alati appi tulla. 

Meil õnnestus uppuvalt laevalt pääseda 40 minutiga, kuid rekordit me sellega ei püstitanud. Meile tehti üle kümne vihje, ehkki lõviosaga ülesannetest said ajakirjanikud iseseisvalt hakkama. Olga sõnul kuulub uppuva laeva rekord meeskonnale, kes sai välja 30 minutiga, kasutades seejuures vaid ühte vihjet.