Seitse arsti soovitust Ebola vältimiseks reisimisel

Tervishoiutöötajad võitlemas Ebolaga Libeerias 30. augustil. Foto: SCANPIX

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm jagas soovitusi, mida peaks Ebola viirusnakkusega kokkupuutumise vältimiseks reisimisel tegema.

Ebola viirusnakkuse epideemia sai alguse jaanuaris 2014 ja on praeguseks levinud neljas Lääne-Aafrika riigis – Guineas, Libeerias, Sierra Leones ja Nigeerias. Haigestunud on ka üksikud epideemia koldes töötanud USA ja Euroopa Liidu töötajad. 8. augustil 2014 kuulutas WHO seoses Ebola viiruse puhanguga välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra.

Terviseameti andmetel registreeriti 26. augustil Lääne-Aafrika neljas riigis kokku 3069 Ebola viirusnakkuse haigusjuhtu, neist 1552 lõppes surmaga, suremus oli seega 51 protsenti.

ITK infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõmu sõnul levib viirus nakatunud loomade (elus või surnud) ja inimeste vere või muude kehavedelike, näiteks sülg, uriin, eritised, sperma, väljaheited, rinnapiim, ja elundite kaudu. Harvematel juhtudel võib nakatumine toimuda kaitsmata seksuaalvahekorra teel haigestunuga kuni seitsme nädala jooksul pärast haigusest tervenemist. Viirus levib ka saastunud materjalide, instrumentide ja süstalde kaudu.

«Kindlasti tasub teada, et ebolaviirus ei levi õhu, vee ja toidu ning putukate hammustamise kaudu,» toonitas Rõõm. Viiruse peiteperioodiks on 2–21 päeva ning enamikul haigestunutest ilmnevad sümptomid ühe nädala jooksul pärast nakatumist.

Ebola tavalised sümptomid on palavik, lihasevalu, nõrkus, pea- ja kurguvalu, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, seejärel lisanduvad lööve ning maksa ja neerude talitlushäired. Sageli esineb patsiendil ka tugev sisemine ja välimine verejooks endoteelrakkude kahjustuse tõttu ning hulgiorganpuudulikkus.

Ebola diagnoosimiseks tehakse Rõõmu kirjeldusel vereuuringuid (ELISA test Ebola viirustele IgM, IgG; PCR uuring; viiruse isolatsioon), lahangul samuti PCR uuringut ning immuunhistoloogilist uuringut.

Soovitused, kuidas vältida nakatumist riskipiirkonnas ja reisimisel:

1. Hoiduda kokkupuutest sümptomaatilise haige või tema eritistega;
2. Hoiduda kokkupuutest surnud inimese või looma kehaga või nende eritistega saastunud pindadega;
3. Hoiduda kokkupuutest metsloomadega ( sh nahkhiired, ahvid, sead, okassead, antiloobid jm);
4. Võimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti;
5. Pesta tihti käsi;
6. Tarbida ainult termiliselt töödeldud liha ja piima;
7. Hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest.

Ilma haigussümptomiteta reisija ei ole nakkusohtlik. Nakatumisoht väljaspool epidemioloogilist kollet on vähetõenäoline, näiteks lennujaamad väljaspool Lääne-Aafrika riike.

Riskipiirkondadest saabunud reisijatel soovitatakse jälgida oma terviseseisundit vähemalt 21 päeva jooksul pärast naasmist. Ebola kahtlusega isikuks võidakse pidada isikut, kellel on avaldunud Ebola viirushaiguse kliinilised haigustunnused ja keda saab haigusilmingutele eelnenud kolme nädala jooksul seostada järgmisega:

• reisimine Ebola viiruse levikuga seotud riikidesse;
• kontakt(id) Ebola kahtlusega, võimaliku või ka laboratoorset kinnitust leidnud Ebola haige(te)ga;
• otsene kontakt Ebola kahtluse või diagnoosiga looma või inimese kehavedelikega;
• töötab laboratooriumis või loomapidamise asutuses, mida saab siduda hemorraagilist palavikku põhjustavate viirustega.

WHO ei soovita reisimist epidemioloogilisse koldesse.