Erinevus rikastab – lõpuks ometi

Pannjärve liivakarjäär: 50 aastat tagasi rajatud 390 hektari suurusest rikkalike varudega liivamaardlast ammutatakse kõrgekvaliteedilist kvartsliiva. Suur osa endisest karjäärist on täitunud veega. Mõned kaardid nimetavad seda veekogu ekslikult Pannjärveks. Foto: Priit Pullerits

Ida-Virumaal Kurtna maastikukaitseala järvede vahel seiklemiseks pole vaja niivõrd sitkust, vaid pigem nuputamist, et püsida õigel rajal. See seal rändamise põnevaks teebki.

Naeruväärsuseni korrutatud loosung «Erinevus rikastab» leiab Ida-Virumaal viimaks elulist tõestust. Mitte niivõrd seepärast, et Jõhvist tosin kilomeetrit kagus laiuval Kurtna maastikukaitsealal, kus leiab loendamatul hulgal läbi ja lõhki eesti nimedega paiku (Rääkjärv, Räätsma järv, Särgjärv jne), kohtasin ühel kenal suvelõpupäeval piknikut pidamas arvukalt venekeelsed inimesi.

Peenjärve kaldal julgustasid kaks kala küpsetavat meest vene keeles lahkelt, et võin neist järve taustal pilti teha, kui soovin. Kümmekond minutit hiljem jooksis metsa all vastu suur hundikoer, tehes pisut ähvardavat häält, kuni nähtavale ilmus ka peremees, kes koera karmi käsklusega enda juurde kutsus. Pärast palus vene keeles mitte kaks, vaid lausa kolm korda vabandust, et koer mind hirmutada võis.

Oma erinevusega rikastavalt mõjuvad Kurtna järvede vahel ja mõhnastikul ennekõike siiski sealsed teed ja rajad. Olen kolme viimase suve jooksul sõitnud Eestimaa eri nurkade looduses eri marsruute (ja neid Arteri «Suveretke» rubriigis tutvustanud), aga mitte ühelgi noist pole teeolud olnud nii mitmekesised nagu Kurtna maastikukaitsealal.

Seal on Alutaguse puhke- ja spordikeskuse ümbruses metsa all värske sileda asfaldiga rajad, veidi kaugemal meeldivalt siledad metsavaheteed, mis viivad varem või hiljem tugeva kruusaga, seega kiiretele külateedele. Kõige krooniks on Kurtna matkarada, mida ratturite keeli nimetataks singliks. Ja on see alles kohati singel: Nõmme järve põhjakaldal saab harjutada tasakaalu kitsal ja pööretega laudteel, sealt edasi põhja suunas Kurtna Suurjärve äärde tuleb kolistada piki kraavide ääri kilomeetri jagu üle teravate juurikate.

Suur pluss on Kurtna maastikukaitsealal see, et siin kirjeldatud marsruuti saab mitmes kohas lühendada. Aga ka pikendada, näiteks Illuka mõisa ja Kuremäe kloostrini. Kuid igal juhul küsige enne teele asumist Alutaguse puhke- ja spordikeskusest täpsem kaart, sest metsa all kulgeb risti-rästi arvutul hulgal väikseid radasid, mis võivad kergesti pea sassi ajada ja teelt eksitada.

Teekonna juhised

0 Alutaguse puhke- ja spordikeskuse sissepääsu tõkkepuu juurest keskuse ette, asfalteeritud rajal vasakule.

0,9 Asfalteeritud raja lõpus otse edasi metsavaheteele.

1,8 Liivjärve parklas vasakule metsavaheteele.

2,2 Üle kruusatee 100 m Rääkjärve äärde, tagasi kruusateele ja sellel lõunasse.

3,0 Paremkurvis vasakule metsaalusele teele.

3,2 Y-hargnemisel vasakule.

4,2 Tagasi keskuseesisel muruväljakul, seal asfalteeritud rajal edasi lõunasse.

4,8 T-ristmikul vasakule asfalteeritud rajale.

5,6 Paremale metsateele ümber Konnajärve, hoida hargnemistel järve poole.

5,9 Y-hargnemisel vasakule.

6,2 Paremkurv.

6,5 Otse, mitte paremale.

6,7 T-ristmikul paremale killustikuga metsavaheteele.

7,2 T-ristmikul vasakule metsavaheteele.

9,2 Kruusateel vasakule.

9,5 Teravnurkselt paremale metsavaheteele.

10,2 Y-hargnemisel vasakule, 50 m pärast täisnurkselt vasakule Jaala järve äärde (10,7) ja tagasi.

11,2 Otse üle varem tuldud tee.

11,4 Laskuda Martiska järve läänekaldale Kurtna matkarajale (tähistatud siniste triipudega puutüvedel).

11,9 Paremale mäkke liivasele metsavaheteele.

12,2 Ahnejärve ees vasakule matkarajale.

13,1 Üle tee.

13,2 Paremale rohtunud metsateele – jälgida matkaraja tähistust.

13,4 T-ristmikul vasakule metsavaheteele.

13,6 Haugjärve lähistelt metsateede ristis vasakule matkarajale.

13,9 Kraavi ees paremale käänulisele rajale.

14,2 Vasakule kruusateele, muutub peagi vanaks asfaltteeks.

15,2 Otse, mitte paremale; 50 m pärast vasakule kitsale asfaltteele, muutub enne paremkurvi kruusateeks.

16,1 Kruusateele jõudes otse.

18,6 Kruusateelt paremale mäkke («Tupik 700 m»).

19,3 Tupiktee lõpp, tee ääres Konsu järve lõkke- ja ujumiskohad, tagasi kruusateele.

22,6 Hoida kruusateel vasakule, mitte otse.

23,4 Otse, mitte asfaltteel vasakule; varem tuldud teed tagasi.

24,5 Vasakule metsa matkarajale; Nõmmejärve kaldal kitsas laudtee.

25,0 Ületada purre, paremale piki kraavi Mustjärveni; järgmine kilomeeter teravate juurikatega rada!

25,2 Kraavi ees vasakule.

25,4 Niinsaare järve ääres üle purde paremale.

25,9 Kraavi ees paremale.

26,6 Peenjärve ääres jätkata idakaldal 200 m.

26,8 Kaldalt paremale üles metsa – jälgida matkaraja tähistust.

27,1 Kõige vasakpoolsemale kruusateele.

27,8 Märka tee ääres vasakul nelja üksikut mändi: nende juurest paremale raskesti märgatavale matkarajale – jälgida matkaraja tähistust.

28,7 T-ristmikul paremale metsavaheteele.

28,9 Sanitaarkaitseala ees vasakule asfaldile, muutub varsti kruusateeks.

31,5 Lõpp Alutaguse puhke- ja spordikeskuses.

Kurtna maastikukaitseala Ida-Virumaal

Marsruudi algus: Jõhvi-Vasknarva maanteel (nr 32) Rausvere ja Kurtna vahel Pannjärve ristis keerata ringristmikul itta, 4 km pärast jõuab Alutaguse puhke- ja spordikeskusse.

Marsruudi kogupikkus 31,5 km. Rada saab lühendada 10,3 km, kui jätta ära teekond lõunasse Konsu järve äärde, ja veel 4,3 km, kui jätta ära teekond põhja Liivjärve ja Rääkjärve äärde.

Puhas rattasõiduaeg 2:03.

Arvestuslik rahulik sõiduaeg 3,5–5,5 tundi.

Teekate ja reljeef: asfalt-, kruusa- ja metsavaheteed, metsaalused matkarajad, lauged ja lühikesed tõusud ning laskumised; raskeim lõik Nõmmejärve ja Kurtna Suurjärve vahel, kus on kitsas laudtee ja rohkete juurikatega käänuline rada.

Vaatamisväärsused: Kurtna järvestiku järved ja Kurtna mõhnastik, lähedusse jäävad ka Illuka mõis ja Kuremäe klooster.