Aegunud kord jätab omal käel reisijad hätta

Ebameeldivate üllatuste eest pole reisil keegi kaitstud. Foto: SCANPIX

Euroliit tahab uuendada seni vaid puhkusepakettide ostjatele kaitset pakkunud eeskirju nii, et ka omal käel reisi kokku pannud inimestel oleks neist kasu.

Eurooplased armastavad reisida: igal aastal tellivad nad üle ühe miljardi puhkusereisi. Eriti praegu, suvekuudel, võtab vähemalt ühe reisi ette pool ELi kodanikest.

Tänu ELi tarbijakaitse-eeskirjadele võivad paljud puhkusepakettide broneerijad reisida oma valitud sihtkohta muret tundmata: nad teavad, et isegi juhul, kui reisibüroo, kes neile lennupiletid, hotellid ja rendiauto broneeris, läheb pankrotti, jõuavad nad siiski koju tagasi.

Euroopa Komisjon soovib laiendada samasugust kaitset ka paljudele teistele puhkajatele. Ometigi ei ole uued eeskirjad ikka veel seadusena vastu võetud, ehkki reformiettepanek esitati juba aasta tagasi. Euroopa Parlament avaldas käesoleva aasta märtsis ettepanekule tugevat toetust. Nüüd peavad liikmesriigid kokkuleppele jõudma.

Milleks on reformi vaja?

Praegu kehtivad eeskirjad pärinevad aastast 1990. Sestsaadik on puhkuste broneerimine oluliselt muutunud: minevikus valisid eurooplased oma reisipaketi enamasti kataloogist ja broneerisid selle kohalikus reisibüroos. Tänapäeval paneb üha enam tarbijaid interneti abil ise oma reisi kokku.

Umbes 23 protsenti reisijaid ostab traditsioonilisi puhkusepakette, 20 protsenti otsustab aga uutmoodi pakettide kasuks, valides veebist iseenda jaoks sobivad reisivõimalused. Näiteks võivad nad broneerida lennupiletid ja hotelli ühelt korraldajalt, auto aga rendivad teise veebisaidi kaudu. Sageli ei tea nad siiski, millisele kaitsele on neil õigus, kui midagi peaks viltu minema. Just sellepärast on meil vaja eeskirju ajakohastada, et pidada sammu muutuva turuga. ELi reisipaketi-eeskirjad peavad sobima digitaalajastusse ja kodanikud peavad teadma, millised on nende õigused.

Millist kasu toovad uued eeskirjad?

Komisjoni esitatud reformiettepanek ongi suunatud nendele hinnanguliselt 120 miljonile tarbijale, kes ise endale reisipaketi kokku panevad. Neile tagatakse parem kaitse, eriti internetis ostude tegemiseks. Nad saavad teada, mis tüüpi toodet nad ostavad ja missugust kaitset nende reisikorraldus sisaldab. Samuti tuleb neile kasuks rangem kontroll ja suurem läbipaistvus hinnatõusude puhul, mis leiavad aset pärast seda, kui nad on lepingu sõlminud.

Peale selle muudab reform selgemaks vastutuse ootamatute olukordade puhul. Ühtlasi saavad reisijad täiendava õiguse reis tühistada näiteks vältimatute ja erakorraliste asjaolude korral reisi sihtkohas, samuti paraneb õiguskaitse kättesaadavus: esimest korda tekib tarbijatel võimalus nõuda üle kogu ELi hüvitist «mittemateriaalse kahju», nagu näiteks rikutud puhkuse eest.

Reformist on kasu ka ettevõtjatel, sest vähendatakse bürokraatiat ja luuakse võrdsed tingimused, tagades, et riiklikku maksejõuetuskaitse korda tunnustatakse ka piiriüleselt.