Kuus rada poole päevaga

Riisa õpperada: päripäeva mööda laia laudteed liikudes jõuab 1,1 km pärast esimese laukasilmani. Selle tagumisest otsast jätkub kitsam, kolme kõrvuti pikilauaga tee, mis viib raja kaugemas otsas (2,4 km) arvukate laukasilmadeni. Tagasitee, mille algusse jääb vaateplatvorm, läbib kidurat rabamaastikku. Arvestage: palju lendab vastikuid kimalasi, eriti vaikse ilmaga; päiksevarju pole kusagil; rattaga sõites hoidke mõõdukat kiirust, pigem on kitsal laudteel aeglaselt liikudes tasakaalu keerukam hoida; rehvid olgu laiad, et rattad ei satuks laudade vahele pikipragudesse; vihmaga võib rada olla ohtlikult libe. Kokku 4,4 km, rattaga 19 minutit. Foto: Priit Pullerits

Tahate eurooplasi näha? Palun väga: minge mõnda Eestimaa üsna inim­tühja paika, näiteks Soomaa rahvusparki Pärnu- ja Viljandimaa piiril.

Ühel juulikuu kesknädala pärastlõunal kohtasin sealsetel matkaradadel sakslasi, prantslasi, hispaanlasi. Kaks tumedapäist, umbes 30-aastast hispaania meest, kes, nagu selgus, elavad Barcelonas, olid just Kuresoos ühest tumesinisest laukasilmast välja roninud ja sammusid mööda laudteed teise juurde.

«Kuidas vesi tundub? Kas külm?» pärisin neilt inglise keeles.

«Ei, ei ole,» kinnitasid nad. «Päike ju paistab.»

«Kas olete nõus, et teen pildi, kui te vette hüppate?» küsisin.

«Kas pea ees või kuidas?» uurisid nemad vastu.

Ma pole eales laukasilmas ujunud. Seetõttu ütlesin, et hüpake nii, kuidas paremaks peate, sest arvestage, et ma ei kavatse mingit vastutust võtta, kui äkki mingi jama juhtub.

Nad naersid selle peale ja kargasid pea ees vette. Tulid kohe pinnale ja huilgasid rõõmust. Või adrenaliinist. Või elamusest.

«Nautige Eestit!» hüüdsin neile ja sammusin tuldud laudteed pidi tagasi sinise vaateplatvormini, mille kõrvale olin jätnud jalgratta.

Soomaa lääne­poolsetest matka­radadest sai teine, Ingatsi rada mul peagi läbitud. Rahvus­pargi lõuna­servas ootas neli rada veel proovimist.

Mida need kuus rada pakuvad, saab lugeda piltide alt.


Soomaa rahvuspark Pärnu- ja Viljandimaal

Matkaradade algus: parim juurdepääs lääne poolt Torist läbi Jõesuu. Teine võimalus: kagust, Viljandi‑Kilingi‑Nõmme maanteelt Kõpust loodesse.

Kuue lääne‑ ja lõuna­poolse raja kogupikkus 22,1 km, nende vahel autoga ühendusteed 24,2 km. (Lisaks lääne poole, kaugemale jääv Hüpassaare rada 4,4 km.)

Puhas rattasõiduaeg 1:36.

Arvestuslik rahulik sõiduaeg koos autosõiduga ühendusteedel 4–5 tundi.

Teekate ja reljeef: rabades korralikud laudteed, metsa all nii laiad metsavaheteed kui ka kitsad-käänulised matkarajad.

Vaatamisväärsused: rabad ja laukasilmad, puutumata metsik loodus, kolm vaatlustorni.