Kuidas eksootilisel reisil mitte haigestuda? Ära uju meres!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaire Kenk
Copy
Lasuursinises merevees ujumine võib ebameeldiva ekseemi näol valusalt kätte maksta
Lasuursinises merevees ujumine võib ebameeldiva ekseemi näol valusalt kätte maksta Foto: SCANPIX

Ehkki türkiissinine merevesi ja kuldkollased liivarannad ahvatlevad paljusid eksootilisele puhkusereisile minejaid, tuleks puhkuse ajal avameres ujumisest hoiduda, selgus USAs läbiviidud uuringust.

Ehkki merevesi võib esmapilgul näida täiesti puhas, leidub merevees siiski hulgaliselt haigusetekitajaid, selgus Florida Nova Southeasterni Ülikoolis  läbi viidud ja ajakirjas International Journal of Epidemiology avaldatud uuringust.

Uuringuga sooviti välja selgitada, milliseid terviseriske subtroopilise kliimavöötme meredes ujujad endale võtavad, samuti leida seoseid merevees leiduvate mikroobide arvu ja haigestumiste sageduste vahel. Kokku osales uuringus enam kui 1300 täiskasvanud kes nende varasemate harjumuste alusel jagati kahte rühma: ujujad ning mitte-ujujad.

Uuringust ilmnes, et ujujatel esines 1,8 korda rohkem seedesüsteemi viirushagusi (näiteks kõhu rotaviirust ehk kõhugrippi) ja 4,5 korda enam akuutset kopsupõletikku ja muid kopsuviirusi. Ligi kuus korda suurema tõenäosusega aga tekkisid neil kõikvõimalikud nahahädad.

Nahahädade ja merevees enterokoki- nimelise bakteri leidumise vahel leiti küll seos, kuid miks meres ujumas käijad haigestusid sagedamini kõhu- ja kopsude viiruslikesse infektsioonidesse, jäi uurijatele selgusetuks.

Uurijad oletavad, et inimestel, kes olid harjunud iga puhkusereisi ajal ka kohalikku merevett proovima, oli lihtsalt kõrgem nendesse haigustesse haigestumise risk.

Tagasi üles