E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Puhkuse ajal tuleks end välja puhata

Sirje Niitra
, toimetaja
Puhkuse ajal tuleks end välja puhata
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Puhkus võiks olla vaheldusrikas, metsaskäik aitab linnaelu stressi maandada.
Puhkus võiks olla vaheldusrikas, metsaskäik aitab linnaelu stressi maandada. Foto: Margus Ansu

Riidekapp ja köögiriiulid vajavad kordategemist, kuurikatus parandamist, aed ülevärvimist ja parkett õlitamist. On nii palju töid, mida kogu aeg puhkuse ootuses on edasi lükatud! Samas tahaks randa ja kontserdile, lastega lõbustusparki, laulupeole ja suveetendusele. Kuidas selle kõigega 28 päeva jooksul toime tulla, nii et pärast puhkust rohkem väsinud ja stressis ei oleks kui enne?

Perearst Mirjam Türkson soovitab tegelda puhkuse ajal teiste asjadega kui töö. Parim, mis teha saab, oleks sõita kuhugi teise keskkonda, näiteks lihtsalt maale või teha võimetekohane matk lähiümbruses.

«Kindlasti peaks välja magama ning mitte kasutama arvutit ega teisi tehnoloogiasaavutusi. Aitab ka suhtlemine heade sõpradega, muusika kuulamine, lugemine, põlluharimine ja muu selline tegevus. Ehk kokkuvõtteks, tegeleda tuleks asjadega, mis on enda jaoks huvitavad ja meeldivad,» kõlab arsti soovitus.

Arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja ja koolitaja Anneli Valdmann on oma töös kohanud inimesi, kes ei suuda töörežiimilt puhkamisele ümber lülituda. «Nad küll lahkuvad töö juurest, kuid tunnevad, et peavad kogu aeg edasi sebima, midagi korraldama ja ära tegema. Nad ei suuda niisama olla, istuda või lesida ja lihtsalt elu nautida. Samas on neil sageli juba ilmselged läbipõlemise tundemärgid,» kirjeldab ta olukorda, mida oma töös näinud on. Kui puhata ei osata, siis tuleb seda õppida, muidu võib tervis lõplikult käest minna. «Prefektsionism võib lõpuks ära tappa,» hoiatab psühholoog, sest püsiv stress põhjustab paljusid raskeid haigusi.

Häda on selles, et paljud teevad puhkuse ajal tööd edasi, ainult teistsugust tööd: nad remondivad maja, reisivad pidevalt ringi, korraldavad iga nädal grilliõhtuid ja käivad igasugustel suveüritustel.

Mõni ei oska puhata

«Organism töötab vanas tempos edasi. Kohustusi on nii palju, et närvisüsteem ei saagi puhata. Osa hakkab juba enne puhkust hirmu tundma selle ees, et nende elust kaob organiseeritud tegevus,» võtab Valdmann kokku nähtuse, mida võib nimetada suvepuhkuse depressiooniks. Vale on kogu puhkus tegevusi täis planeerida. Tasakaalustatud inimene oskab ühelt olukorralt teisele ümber lülituda ja naudib ka iseenda seltsi.

«Kust tulevad need täiskasvanud, kes puhata ei oska ja ennast surnuks töötavad?» küsib Valdmann ja vastab ise: «Eks ikka neist lastest, kelle elu on väiksest peale nii täis planeeritud, et vaba aega üldse ei jää.» Puhkusele minnes ei mõtle keegi sellele, mis puhkuse ajal juhtuda võib, kuid sellega tasuks kursis olla. Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam peab näiteks igal suvel vastama küsimusele, mis saab siis, kui inimesel on vaja graafikus olevat korralist puhkust muuta. Kui pooled sel juhul kokkuleppele saavad, on käik hästi, aga alati see nii ei lähe.

«Eks tööandja on arvestanud sellega, kuidas ta töötaja puhkuse ajal tööd korraldab, ja ka töötaja on oma plaanid juba teinud. Kui aga juhtub midagi ja tuleb muudatus, siis kerkib küsimus, kas töötaja peab tööandja ettepanekuga arvestama. Üldjuhul saab graafikus ette nähtud puhkust muuta või seda edasi lükata ainult poolte kokkuleppel,» selgitab jurist.

Samas tuleb ette ettenägematuid olukordi, kus tööandja võib töötaja puhkuse katkestada ja ta tööle tagasi kutsuda. Need võivad olla seotud mõne hädaolukorra või õnnetusega, aga ka ootamatult saadud suure tellimusega, mille täitmata jätmine tooks ettevõttele olulist kahju. Väikeettevõtete puhul, kus vähe töötajaid, võib selline olukord tekkida ka mõne töötaja haigestudes.

Tööandja võib seista valiku ees, kas panna näiteks pood kinni või kutsuda töötaja puhkuselt tagasi. Paljud ei tea, et tööandja peab sel juhul hüvitama töötaja puhkuseks tehtud kulutused, näiteks soetatud sõidupiletid või suvituskoha ettemaksu.

Siitami sõnul praktikas sellist asja eriti sageli ette ei tule. Esiteks ei pruugi töötajad sellisest võimalusest teada ja teiseks leitakse tavaliselt pooli rahuldav kompromiss. Vahel annavad töötajad tema hinnangul ka liiga kergesti järele tööandja soovile puhkuselt varem välja tulla, sest mingit hädaolukorda tegelikult pole. Teisalt annavad ka tööandjad vahel töötaja soovidele väga kergesti järele, mida mõned töötajad võivad hakata oma huvides ära kasutama.

Palju sagedamini põhjustab probleeme töötaja haigestumine puhkuse ajal. Kui varem pikenes puhkus automaatselt haiguspäevade võrra, siis nüüd see enam nii ei ole. Uue korra järgi peab töötaja tööandjat kohe oma haigestumisest teavitama ja ütlema, kas ta soovib puhkust pikendada või poolte kokkuleppel teisel ajal kasutada.

Sellist olukorda, et töötaja teatab tööandjale puhkuse viimasel päeval, et oli haige ja naaseb tööle hiljem, enam tekkida ei tohiks. «Keegi ei keela ju ka töötajal puhkuse ajal haige olemast,» märgib Siitam.

Plaanid tehakse vara

Uurisime, mida inimesed peagi saabuvalt puhkuselt ootavad ja milline oleks nende unistuste puhkus. Grete (25) ütles, et suure muusikasõbrana tahab ta koos sõpradega käia võimalikult palju kontsertidel ja festivalidel nii kodumaal kui ka naabrite juures. «Piletid on juba olemas Kings of Leoni kontserdile. Kindlasti lähen Positivuse festivalile Lätis ja folgile Viljandis.» Grete sõnul ei eelda parim puhkus ilmtingimata välisreisi ja palmide all mõnulemist. «Väga hästi puhkan end välja, kui saan linnast eemale maale vanaema juurde. Niidan seal muru, rohin peenraid ja teen vaimsele tööle vahelduseks veidi ka füüsilist.»

Kati (38) veedab suvepuhkuse perega Eestimaal. Osa ajast on nad kodus ja tahaks ka Eestimaal ringi sõita. «Oktoobris läheme abikaasaga kahekesi Ameerikasse. Parim puhkus minu jaoks on perega reis.»

Ira (66) tahab nii palju kui võimalik rannas käia ja ujuda ning tutvuda loodusega, külastada näiteks RMK matkakohti.

«Kuna minu kodulinnas Pärnus on suvel vilgas kultuurielu, siis külastan kindlasti ka paljusid kontserte. Neeme Järvi festivalile ja Monomaffiale on piletid juba olemas. Et hooldan oma vana ema, siis väga kaugele sõita praegu ei saa, ehkki Vahemere maad tõmbaksid.»

Tiina (46) ütleb, et veedab puhkuse Saaremaal koos perega. «Suvel on Saaremaal nii mönus!» Parim puhkus on see, kui saab olla koos lähedastega, sõpradega, lugeda raamatut, nautida merd ja päikest või hoopiski aias toimetada, näpud mullas, või metsas marjul käia. «Kindlasti soovin ka osa saada headest muusikaelamustest Saaremaal.»


Kommentaar

Jüri Ennet

psühhiaater

Kui süda tuksub, siis on inimene elus. Süda töötab aga nii: süstol ja diastol, süstol ja diastol. Töötab kogu eluaja tänu sellele, et tööle järgneb puhkus ja vahel on lõõgastumismoment. Siit saamegi esimese tarkuse.

Psühhiaatrina tean, et on olemas puhkepäeva neuroos. Toimetused ja tegemised, mida ei jõudnud nädala sees ära teha, kuhjuvad nädala lõppu. Sama kehtib aasta kohta. Puhkuse ajaks jääb palju kohustusi, mida enam edasi lükata ei anna, ja see tekitab stressi. Puhkus on puhkamiseks, muud asjad tuleb selleks ajaks sahvrisse või sauna eest ära lükata. Küll saabub aeg ka nende tegemiseks ja puhanult jõuame kümneid kordi enam.

Ära ei tohi unustada vana hea külakiige või pendli põhimõtet. Ühel pool on kehaline aktiivsus ja teisel passiivne puhkus. Kui oleme päeval kehaliselt aktiivsed olnud, on õhtul lihtsam kõigest välja lülituda ja magama jääda. Kehalise aktiivsuse all ei mõtle ma mööda  kaubahalle jooksmist, vaid looduses tegutsemist – rannas või metsas jalutamist.

Järgmisena tuleb keskkond. Kui seda saab muuta, on väga hea. Keskkond paneb meie psüühikale märgi – pikalt üks ja sama ümbrus negatiivse. Ei pea kaugele reisima, võib näiteks ka mööbli toas ümber paigutada, et oleks teistmoodi. Kui aasta otsa käisime üht rada pidi tööle, siis nüüd võiks teisi radu sammuda.

Vägev asi on päevik. Paber ja pliiats võiksid olla öökapi peal ja kui und ei tule, siis pane sinna muremõtted kirja. Siis saab aju hommikuni ilusasti puhata. Tuleb aeg, hakkame ka kirjapandud probleemiga tegelema. See toimib.

Olulised on ka rituaalid. Kes loeb õhtul kaks-kolm lehte raamatust, kes joob teed, kes võtab tilku või tablette. Mina soovitaks teha enne magama minekut pingete maandamiseks mõned kehalised harjutused. Ise teen kolm-neli ringutust, sirutust ja painutust, et lõõgastada kukal, kael, õlad ja vöökoht. Pinge kaob kui nõiaväel.

Meid, inimlasi, on olnud viis miljonit aastat. Kui need 200 000 põlve enne meid on oma eluga hakkama saanud, siis miks meie ei peaks saama?

Märksõnad
Tagasi üles