/nginx/o/2013/09/06/2294995t1h4c76.jpg)
Tallinn–Kärdla–Tallinn lennuliinil algas uus lepinguperiood, mille järgi on taas vedajaks AS Avies, kes jätkab samade, vanade lennukitega, sest uued viiks teenusehinna lakke.
Saarte vahet jäävad käima vanad lennukid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppenud perioodi viimasel aastal tuli talvine hõrendatud sõiduplaan, oli palju lennuaegade muutusi ja lendude ärajäämisi, mõned korrad veeti hiidlasi koju ringiga üle Saaremaa, kirjutab Hiiu Leht.
Väljaanne uuris riigihanke korraldanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse juhataja Gerli Rebase ja ASi Avies tegevjuhi Allan Solli käest, miks vahepeal on nii palju lende ära jäänud tehnilistel põhjustel.
«Teenindame seda liini juba viiendat lepinguperioodi ja meil on olnud nii paremaid kui halvemaid aastaid. Euroopa lennundusregulatsioon nõuab, et lennukid peavad olema tehniliselt korras, lennuohutus peab olema tagatud, aga me ei räägi sellest, räägime lihtsalt väikestest asjadest. Näiteks piloot astub sisse, vajutab nuppu ja üks tuli ei lähe põlema ja ta ei tohi välja lennata,» selgitas Solli.
«Meil on vananev lennupark, mis praegu on ainulaadne – kaheksateist-üheksateistkohaline lennuk, mis selliseid väikseid regionaalliine teenindab. Ehk siis meie hooldusorganisatsioon teeb pidevalt jõupingutusi selleks, et selliseid asju ei juhtuks, aga mängib kaasa ilmastik: madalrõhkkond, ilmade vahetus ja kohe kui kuivaks läheb, sellised mured tavaliselt kaova,» märkis Solli.
Solli rõhutas, et nad töötavad selle nimel, et reisijad saaks õigeaegselt punktist A punkti B ja hiidlane saaks ettevõtet usaldada. «Tehnilised rikked ja ohutus – neid tuleb alati arvesse võtta ja nende arvelt ei saa mingisuguseid järeleandmisi teha. Kui ikka on midagi, mis tuleb enne lendu korda ajada, siis ei ole võimalik, et me pigistame silma kinni ja teeme lennu ära,» täpsustas Gerli Rebase.
Küsimusele, kas ettevõta suudab oma lennukiparki uuendada, vastas Allan Solli nii: «Selliseid lennukeid ei olegi võtta – neid ei toodeta. Ja kui isegi on, siis nende hind on kaks-pool korda kallim ehk teenuse hind muutub selliseks, et maavalitsused või ministeerium seda ei finantseeri. Eesti ei ole siin ainulaadne. Kõik ümbruskonna riigid on samasuguses olukorras.»