Lotte looja: te saate siin šoki!

Lotte loonud kunstnikud on uue teemapargiga silmanähtavalt rahul ja lubavad, et see on veelgi vägevam kui oodata osatakse.

«Osa asju on tehtud isegi paremini, kui ma arvasin,» kiitis üks koeratüdruk Lotte loojatest, karikaturist ja joonisfilmimeister Heiki Ernits juuli lõpus avatavat teemaparki. Kui filmis on Leiutajateküla majad kunstniku sõnul pisut ligadi-logadi, siis Lottemaa ehituskvaliteet on tipptasemel. «Need teevad vaadates südame rõõmsaks, et koli või ise sisse ja ela natukene aega,» sõnas kunstnik.

Selleks et pliiatsijoonistustena sündinud majad ka pärismaailmas püsti püsiks, tuli küll pisut nende proportsioone muuta, aga hoonete sisekujundus on Ernitsa kinnitusel täpselt selline nagu filmis ja seda kuni tapeedimustrini. «Nüüd tekib selline vau-efekt. See on umbes nii, nagu näed mõnda ilusat tüdrukut pildi peal ja siis kohtad teda tänaval ja tõded, et ta on veelgi ilusam,» tõi Ernits näite.

Õhulaev ja peenramaa

Leiutajateküla ei koosne aga ainult majadest. «Te saate šoki, kui siia tulete, sest siin hakkab olema ligi sada atraktsiooni,» lubas teine Lotte looja, filmioperaator ja -lavastaja Janno Põldma. Nende seas on ka mitu Lotte isa Oskari leiutist, näiteks õhulaev, millega reisiti Jaapanisse judoturniirile. «See õõtsub pisut ja laevapõrandas hakkab olema kaks ekraani, kus jookseb film, nagu lennatakse. Meil on droon juba tellitud, et inimesi selle jaoks õhust filmida. N-ö kõrguse kasvades muutub ka taustaheli ja see kõik kokku peaks tekitama tunde päris lendamisest,» rääkis Põldma. Ka on Lottemaale planeeritud oma peenramaa ja väike põld, et lapsed näeksid, milline on rukis ja kuidas kasvab porgand.

Kunstnikud tunnistasid siiski, et esialgsed plaanid olid veelgi suuremad. Rahanappuse tõttu jääb esialgu tegemata nii Fluffy maja kui ka muttide koobas. «See oleks olnud maa sees ja selle tipust oleks kasvanud välja suur porgand, mis maa peal oleks olnud vaatetorn, maa sees aga valgusti. Sinna oli mõeldud Inglise stiilis kohvik,» kirjeldas Põldma paremaid aegu ootama jäänud muttide eluaset. Mõne aasta pärast võib aga osa esialgu teostamata jäänud plaanidest tema arvates siiski teoks saada, sest kindlasti on vaja teemaparki edaspidigi pidevalt uuendada.

Ernitsa hinnangul pole mõtet tulla Lottemaale vaid paariks tunniks, see võiks olla ikka terve päeva ettevõtmine. «Me ei tea, kuidas see täpselt tööle hakkab, aga see selgub varsti, kui hakkame näitlejatega proove tegema,» tõdes Ernits. Esialgse plaani järgi peaks tegevust jätkuma hommikul kella kümnest kuni õhtul kella kuueni. «See ei ole vaikne park, kus jalutada majade vahel, vaid kõik inimesed, kes rolle täidavad, tegelevad ka lastega,» lubas ta.

Lapsed saavad osaleda muusikatunnis või kuulata rännukoer Klausi pajatusi, vaadata näitemängu. Kuna leiutamine nõuab pisut rohkem aega, siis selle asemel saab teha puutööd. «Vahepeal saab maha rahuneda, sest seal on ka selliseid atraktsioone, kus keegi sind ei torgi ega tõmba mingisse seiklusse,» lubas Ernits. «Ma arvan, et elamust on seal 120 protsenti,» oli ta veendunud.

Tänu raamatutele ja filmidele peaksid Lottet teadma nii Läti kui ka Soome, samuti Rootsi ja Norra lapsed. Just neid nähaksegi lisaks Eesti lastele Lottemaa külastajatena. «Esialgu me piirdume oma lähiümbrusega, sest ega ta (Lotte – toim) nii maailmakuulus ei ole, et kõik teaksid,» rääkis Ernits.

Üle maailma tuntuks saamiseks on Ernitsa sõnul vaja üsna vähe – ühte pikka teleseriaali. «Muumidki aitas teha kuulsaks just pikk seriaal, kusjuures see ei olnud jaapanlaste idee, vaid selle taga oli hoopis soomlane,» tõi Ernits näite. Pika seriaali tegemine aga nõuab raha, mille leidmisse kunstnik eriti ei usu.

Autorite hoole alt välja

Kaugelt tulijatega on aga juba arvestatud. Näiteks Leiutajateküla raadiouudised on juba loetud sisse ka inglise, soome, läti ja vene keeles. Põldma sõnul tuleb selleks vaid üht kopsikuvart liigutada, et päevauudised kõlaksid soovitud keeles. Ka planetaariumis kõlav kuuldemäng on kavas sisse lugeda mitmes keeles.

Lotte siirdumist pärismaailma Ernits ei pelga. «Eks sellega ole nagu lapsega, et algul sa söödad ja potitad teda, paned riidesse, aga kui ta kasvab suureks, siis annad ta mehele. Eks nii ole ka meie Lottega,» rääkis kunstnik. Lotte on tema sõnul ammu antud arhitektide, ehitajate ja turundajate hoole alla. «Aga me oleme neile kõigile sõnad peale lugenud, mida ta võib teha ja mida mitte, et asi jääks stiilipuhtaks» toonitas Ernits.

Küsimusele, mis siis Lotte jaoks keelatud on, tuli kiire vastus: Lotte ei tohi kellelegi haiget teha. Ernits rõhutas, et Lottemaailmas ei ole suuri konflikte ega halbu tegelasi. Kõigil on küll omad kiiksud, aga midagi halba ei juhtu seal kunagi. Ka ei söö Lotte liha ega püüa kala. «Meie moto on, et headus teeb elu huvitavaks,» sõnas kunstnik.

Lottemaa

•    Asub Pärnumaal Reius.

•    Pilet 15 eurot, alla kolmeaastased lapsed tasuta.

•    Avatud 26. juulist kuni 1. septembrini

•    Väljaspool hooaega avatud ettetellimisel.