Postkaardid Malaisia kerajaanist*

Üheksa kuninga maa. Foto: GayaTravel Magazine

Mul pole kõige hullemateski fantaasiates peast läbi käinud mõtet, et võiksin vaimustuda kalmaaripüügist, või et see võiks olla põhjus, mis paneb mu õhinal kohvreid pakkima ja võtma ette reisimaratoni maailma kuklapoolele. Ometigi see juhtus, kui sain kutse Malaisia idarannikule Terengganu sultanaati. Malai keeles tähendab terang ganu kirgast vikerkaart ning osariiki ennast kutsutakse imetlevalt idaranniku kalliskiviks.

Üheksa kuninga maa.
Malaisiat valitseb järgemööda üheksa kuninglikku dünastiat, ja see teeb sellest valitsemiskorralduse poolest ainulaadse riigi. Pärast iseseisvuse saavutamist 1957. aastal (seni oli tegu Briti kolooniaga) moodustus Malaisia föderatsioon, mis tugines ajaloolistele kuning- ja sultaniriikidele. Õiglustunde ja riigi stabiilsuse nimel otsustatigi, et iga viie aasta tagant läheb valitsemisjärg valimisnõukogu hääletamistulemuste põhjal järgmise dünastia kätte.

2006–2011 oli Malaisia riigipeaks Terengganu sultan Tuanku Mizan Zainal Abidin koos imekauni abikaasa Nur Zahirahiga, pärast seda võttis valitsemisohjad üle Tema Kuninglik Kõrgus Abdul Halim.

Puulatvades jalutades elevantidele külla.
Võimalust kõndida rippsildadel puulatvade kohal, all mühisemas kärestikuline Telemongi jõgi ja ürgmets, saatjaks elevantide norsatused, ei teki just sageli. Kaks aastat tagasi alustatud hiigelprojektist on valminud esimene etapp. Tulevikus 256 hektarit hõlmav Kenyiri elevandiküla, sh 500 meetrit «taevaseid teid» ja kaheksa vaatetorni, pakub erakordset võimalust sukelduda otse elevantide pereelu keskele. Lisaks on ehitatud show-väljak, kuhu loomad sööma kutsutakse, ning kohviku terrassilt (või jalgupidi jões olles) saab osa elevantide õhtusest kümblusest. Tegu on Aasia elevantide perekonda kuuluvate Borneo pügmeedega, kelle tunnusteks mustjaspruun nahavärv ja väike kasv.

Paradiisisaartele!
Terengganul on Malaisia osariikidest kõige pikem merepiir – 244 km. Üks peamisi põhjusi, miks siiakanti tullakse, ongi kahtlemata lumivalged liivarannad, äärmiselt puhas vesi ja võrratu veealune maailm. Et seda looduse imet hoida ja säästa, on moodustatud üheksast saarest koosnev Redangi merepark, mis koordineerib ja reguleerib kogu paradiisisaartel ja selle lähivetes toimuvat. Mereparki peetakse üheks Malaisia kõige liigirikkama veealuse floora ja faunaga piirkonnaks, siinsed «koralliaiad» kuuluvad maailma kauneimate sekka ning siin asub arvukalt merekilpkonnade pesitsuspaiku. Pole siis ime, et loodushuvilised, sukeldujad, snorgeldajad ja allveefotograafid just siia kipuvad.

Särab ja hiilgab.
Kristallmošee  kuulub Islamitsivilisatsiooni pargi koosseisu, kuid kuna tegu on nii erilise ehitisega (lisaks tegutseva mošeega, kuhu ka mittemoslemeid sisse lubatakse), väärib see eraldi tähelepanu. 2008. aastal valminud valdavalt terasest, peegelklaasist ja kristallist pühakoda, mis mahutab 1500 palvetajat, peetakse üheks maailma kauneimaks nüüdismošeeks. Mittemoslemitesse suhtutakse väga tolerantselt, lubatud on isegi pildistada.

Võidu kalmaare püüdmas.
Kalmaari- ja kalapüük on siinmail toiduse lauale toonud sajandeid. Kalmaarihooaeg kestab aprillist augustini, merele minnakse õhtu hakul ja püük kestab hommikuni. Hulpisime meiegi merel (paljud küll merehaiguse tõttu laevatekil pikali, kuid ikka iga paari minuti järel tamiili sikutades), kuni täiskuu sirama lõi. Kõige paremini näkkabki öösel (eriti täiskuu ajal), mil kalmaaride ligimeelitamiseks süüdatakse suured prožektorid. See on lummav vaatepilt, kui roosa kalmaariparv ülehelikiirusel ümber paadi tuiskleb! Paraku püüdis meie paatkond vaid paar kalmaaripoega, samal ajal kui kohalike saak võib parematel päevadel olla üle saja kilo paadi kohta.

Kenyiri järv – loodusmatkajate pelgupaik.
Suurim inimkätega loodud veekogu Kagu-Aasias hõlmab 209 199 hektarit. Kuni 145 meetri sügavune järv, milles asub 340 saart, sai valmis 1985. aastal, mil rajati elektrijaama tamm. Veekogu moodustab harmoonilise terviku Malaisia suurima, Taman Negara rahvuspargiga, pakkudes võrratuid looduselamusi. Sopilise kaldajoonega, kärestikuliste jõgede, mühisevate koskede ja müstiliste karstikoobastega järve kaldad ja saared on kaetud vihmametsaga, mille vanust hinnatakse 130 miljonile aastale. Tänu sellele on ka siinne floora ja fauna haruldane ja ülimalt liigirohke: 8000 lille-, 2500 puu- ja põõsa-, 370 linnu- ja 300 kalaliiki. Sellist looduslikku mitmekesisust annab maailmas otsida!

Puuviljade kuningas – durian.
Kui tunnete Malaisias, eriti turul olles, mingit kummalist ja vänget lõhna (väävelvesinik), võite kindel olla – läheduses kõrguvad durianipüramiidid. Duriani kohta öeldakse, et sa kas armud temasse või vihkad südamest, sest see «maitseb nagu taevas ja lõhnab nagu põrgu». Kuid ilma durianita Malaisias ei saa! Paksu koore varjus asub viieks sektoriks jaotunud seemet ümbritsev viljaliha, mille konsistents meenutab imeõrna vahukommi ja mis maitseb nagu vahukoor vaarikatega! Duriani peetakse ka suurepäraseks afrodisiaakumiks, ja ega asjata kõla Malaisias kõnekäänd: «Kui durian langeb, siis sarongid tõusevad!»

Islamimaailma arhitektuuriimed üheskoos.
Terengganus asuv Islamitsivilisatsiooni park on erakordselt omanäoline turismiobjekt, mis hõlmab islami kultuuriruumi arhitektuuripärleid. Olulisemate miniehitiste juurde kuulub kinosaal, kus tutvustakse originaalehitise ajalugu ja museaale. Kokku on pargis esindatud 22 maailmakuulsat islamiarhitektuuri pärlit, nende seas Jeruusalemmas asuv Kaljumošee (pildil), Alhambra palee Granadast, Kalyani minarett Buhhaarast, šeik Lutfallahi mošee Iraanist, Aleppo tsitadell Süüriast, Agras asuv Taj Mahali mausoleum jmt. Paljudesse islamimaailma pühamutesse pole mittemoslemitel iialgi pääsu, sestap pakub park haruldast võimalust näha neid ehituskunsti imesid ka seestpoolt.

* malai k ˇkuningriikˇ
Autori sõitu Terengganu rahvusvahelisele kalmaaripüügifestivalile toetasid Malaisia turismiameti Stockholmi esindus ja Terengganu osariigi turismiamet.