/nginx/o/2014/01/02/2729198t1h26d2.jpg)
Tarbijakaitseameti juures tegutsev Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus toob välja näiteid kaebustest, kuidas liikmesriikides on erineva päritoluga reisijaid diskrimineeritud.
Näiteid, kuidas reisijaid on päritolu tõttu diskrimineeritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
• Kaks itaallast broneerisid endale majutuse Itaalias asuvasse hotelli, kasutades selleks Austria reisimüüjat. Hotelli saabumisel paluti tarbijatel maksta täiendavalt 400 eurot. Nii hotell kui ka reisimüüja selgitasid tarbijatele, et vastavalt teenuse kasutamise tingimustele tuleb itaallastel maksta lisatasu, et neile laieneksid hotelli pakutavad mugavusteenused.
• Eesti tarbija broneeris endale interneti vahendusel rendiauto, mille pidi kätte saama Suurbritannias. Auto kättesaamisel selgus, et tarbija peab tasuma lisaks rendi maksumusele ka deposiiti 500 Inglise naela ulatuses, kuivõrd tema juhiluba ei ole välja antud Inglismaal.
• Suurbritannia elanik soovis osta e-kaubamajast saapapaari ning avastas ettevõtte kodulehelt, et firma Suurbritannia filiaal müüb saapaid 40 naela kallimalt kui ettevõtte Saksamaal asuv pood. Tarbija otsustas seejärel teha ostu Saksa veebilehelt, kuid kaupleja keeldus tarbijale saapaid müümast, põhjendades seda ebaausa hinnaeelisega tarbija kasuks.
• Leedu tarbijad soovisid Itaalias mägedes tellida helikopterit, sest ilmastikuolud ei võimaldanud mäelt naasta. Kopteriteenuse hind kerkis viis korda, kui dispetšer kuulis, et tegemist ei ole Itaalia kodanikega.