/nginx/o/2014/03/05/2876144t1h6e9b.jpg)
Välisministeerium Urmas Paet kinnitas, et ministeeriumi reisiinfo eesmärk on inimesi nõustada, ei enamat. «Kui aga ühiskonnas vajadus sellise teabe järgi puudub ja see tekitab pigem pahameelt ja arusaamatust, siis oleme valmis selle tegevuse ka lõpetama,» nentis Paet.
Eelmisel nädalal teatas välisministeerium, et soovitab seoses suurenenud julgeolekuohuga vältida igasugust reisimist Egiptusesse, sealhulgas turismikuurortidesse Hurghadasse ja Sharm el Sheikhi. Reisikorraldajad tühistasid mitmeid reise, mistõttu olid paljud kliendid pahased, kuna kohalike sõnul oli kuurortides rahulik.
Eilses ETV saates «Vabariigi kodanikud» tõstatati küsimus, kuidas sünnivad välisministeeriumi reisihoiatused ja kuidas neisse suhtuda tuleks. Küsiti, kas ministeeriumi ohuteated ei võiks olla läbipaistvamad.
«Meie reisiinfo eesmärk on olnud soov jagada Eesti inimestele teavet selle kohta, millises maailma riigis millised ohud on. Kõik see on vaid info ja soovitused. Ei enamat. See põhineb luureasutuste infol, saatkondade infol, meie partnerriikide infol,» kinnitas välisminister Urmas Paet Postimehele.
Ta lisas, et kui ohuhinnang on mõne riigi puhul märgitud kõrgeks, siis on sellel alati väga mõjuv põhjus, näiteks loodusõnnetus, sõda, väga pingeline olukord riigis, kõrgenenud terrorismioht. Ja see on ka alati soovituse juures kirjas.
Saates toodi välja, et lisaks Egiptusele on juba pikemat aega ka Iraan mittesoovituslike reisisihtkohtade seas. Ometi korraldatakse sinnagi praegu pakettreise ning sel teemal nii palju poleemikat tõusnud ei ole. «Üks asi, millest kindlasti me lähtume, on see, et milline on meie enda võimekus tagada konsulaarabi, kui seda peaks vaja olema. Selles piirkonnas ei ole meil praegu paraku sellist võimekust,» rääkis saates välisministeeriumi asekantsler Lauri Bambus. Tiina Jokinen lisas, et sellised asjad võiks välisministeeriumi kodulehel soovituste juures ka märgitud. Sest võib juhtuda, et ka konsulaarabi puudumisel ei ole riigis julgeolekuga probleeme.
«Reisiinfos olev ohuhinnangu tase ei ole kunagi seotud sellega, milline on Eesti konsulaarvõimekus konkreetses riigis. Konsulaarabi andmisel nendes kohtades, kus Eestil puudub esindus, saab Eesti toetuda oma Euroopa Liidu partneritele,» kinnitas Paet.
Ta lisas, et mõned aastad tagasi ei tegelenud välisministeerium üldse reisiinfo ja -hoiatuste temaatikaga. «Siis otsustasime, et hakkame tegelema, et Eesti inimestest reisijaid nõustada. Nõustada, mitte käskida. Kui aga ühiskonnas vajadus sellise teabe järgi puudub ja see tekitab pigem pahameelt ja arusaamatust, siis oleme valmis selle tegevuse ka lõpetama,» kinnitas Paet.