Taškendis elab väike aktiivne eesti kogukond

Timuri kuju Taškendis. Foto: Reuters / Scanpix

Usbekistanis elab praegu püsivalt neli eestlast, kes kõik on end sisse seadnud Taškendis. Neist kõige kauem on seal elanud UNESCO Usbekistani saadik Krista Pikkat koos Eestisse maailmamuusikat toova abikaasa Hannesega. Enne Taškenti kolimist elasid nad aga pea 16 aastat Pariisis.

Liis Tipp sattus Usbekistani koos tubakafirmas töötava ameeriklasest elukaaslasega. Liis lõpetab praegu ülikooli, ent juba viimased kümme aastat on ta elanud Eestist eemal, eriti soojad suhted on tal Gruusia ja Ladina-Ameerikaga. Neljas eestlane – Usbekistani Carlsbergi finantsdirektor Inga Kuusik – kinnitab, et väike kamp eestlasi võõrsil tähendab äärmiselt tihedat seltsielu. Omavahel saab rääkida eesti keelt ning muuhulgas jagada tähelepanekuid kohaliku elu eripära üle.

Kuusik meenutab, et eelmine samal positsioonil töötanud inimene, küll kohalik, pandi Usbekistanis vangi. Seejärel oli Carlsbergi uus ja edev tehas aga suisa kaks aastat kinni, ning kui avanes taas võimalus selle uksed avada, tehti ettepanek Taškenti kolida Ingale, kes suuremate kõhklusteta uuele seiklusele vastu astus. Varemalt on ta juba elanud kolm aastat Kõrgõzstanis, töötades ühe suure tubakatootja finantsdirektorina, nii et Kesk-Aasia pole talle võõras. Pisut mõtlema pani vaid tõik, et Usbekistani vanglatega küll tutvuda ei tahaks – sealses ärikultuuris ei pea selleks midagi kriminaalset tegema, võib lihtsalt juhtuda, et jääd ette kellegi kolmanda ja olulisema tegemistele.

Kõiki nelja võiks nimetada tõelisteks maailmakodanikeks, ent Usbekistanis ühendab neid ikkagi tugevalt Eesti. Lõbusa Taškendi eestlaste kogukonna juurde on enne meie reisiseltskonna saabumist sattunud juba nii mõnigi Usbekistani jõudnud eestlane ja kodust kaugel pidi taas tõdema, et kui kaks eestlast juba kokku saavad, leiavad nad vesteldes kindlasti vähemalt kolmanda, keda mõlemad tunnevad. Nii avastas ka meie reisiseltskond juba peagi pärast tutvumist, et keegi on mõne taškentlasega koolis käinud ja keegi tunneb kellegi sugulast, ning kindlasti peab seda kõike koos tähistama.