Iisrael pakub soojust ja teravaid elamusi

Kalmistu Jeruusalemmas. Kuna Iisrael asub kõrbelisel alal, kus ei ole lilli alati käepärast, siis on levinud komme tuua haudadele lillede asemel kive. Foto: Andres Einmann

Et Iisraelis kehtivad Eesti inimesele harjumatud turvameetmed, võib märgata juba Tel Avivi rahvusvahelisse lennujaama saabudes. Minu ees kõndiva araablasliku välimusega keskealise mehe juurde astub juba vaevalt minut pärast lennuterminali saabumist julgeolekuametnik, kes palub mehel näidata oma passi.

Teistsuguse välimusega lennureisijad teda ei huvita. Teadjamad olid juba hoiatanud, et Iisraeli saabudes tuleb arvestada põhjaliku kontrolliga, seega olen isegi veidi pettunud, kui passikontrolliametnik piirdub vaid paariminutilise küsitlusega.

Lennujaama valjuhäälditest kõlab lisaks tavapärasele hoiatusele oma kotte mitte järelevalveta jätta ka teade: «Tähelepanu! Turvateadaanne! Keemiarelvad on keelatud kogu lennujaama territooriumil!» Et kõik lennujaamas viibijad on teravdatud tähelepanu all, tõestab üks turvamees.

Kui ma ajaviiteks lennujaamahoonet pildistan, astub ta kohe ligi ja soovib teada, mida ja miks ma pildistan. Pärast fotode ettenäitamist lubab ta pildid alles jätta, manitsedes, et ühtegi turvatöötajat ei tohi pildistada.

Rahvusvahelises lennujaamas läks turvakontroll niisiis üle ootuste lihtsalt, kuid seda põhjalikum turvakontroll tabab mind siselendude lennujaamas, teel riigi lõunatipus asuvasse Eilatisse. Tähelepanu pälvib kohe minu värskelt, eilse kuupäevaga väljastatud pass, mida ametnikud käest kätte annavad ja midagi elavalt omavahel arutavad. Järgneb ristküsitlus, mille käigus ametniku nägu aina kahtlustavamaks muutub.

Lõpuks teatab ametnik, et tema meelest on mul kotis pomm, ja annab mulle viimase võimaluse esineda ausa ülestunnistusega. Minu vastuväited teda ei veena ja kaks julgeolekuametnikku juhatavad mind lennujaamahoone kõrval asuvasse konteinerisse, kus otsitakse põhjalikult läbi mu riided, jalanõud ja rahakoti sisu.

Pomm jääb leidmata, kuid turvakontrolli tõttu ma oma lennule ei jõua. Pilet siiski raisku ei lähe, kuna julgeolekuteenistus saadab mu Eilatisse järgmise lennuga. Kuigi mul kotis pommi ei olnud, peab julgeolek mind endiselt kahtlaseks ja kogu lennuki ootamise aja jälitab mind lennujaamahoones «saba», kes järgneb mulle kõikjale ega jää minust kaugemale kui kümmekond meetrit.

Karmistatud turvameetmed hakkavad silma kogu riigis. Kaubanduskeskusse sisenemiseks tuleb läbida metallidetektoriga turvaväravad ning näidata turvatöötajatele ette koti sisu. Karmide turvameetmete positiivne pool on turisti jaoks see, et riigis peaaegu puudub tänavakuritegevus.

Iisraeli lõunapoolseimas tipus, Punase mere ääres asuvas kuurortlinnas Eilatis valitseb hea Eesti suve sarnane kliima isegi talvekuudel. Pärnu-suurune Eilat näeb välja väga euroopalik ning kohalik rannapromenaad sarnaneb iga teise Lõuna-Euroopa Vahemere-äärse linna omaga.

Linnas on olemas kõik kuurordipuhkuse võimalused: saab delfiinidega sukelduda, sõita kaameliga, teha džiibiretki kõrbesse, käia veealuses merepargis ja osaleda euroopalikus ööelus.

Eilat asub Iisraeli kitsas lõunaosas vaid mõne kilomeetri pikkusel rannaribal, millest lääne poole jääb Jordaania ja ida poole Egiptus. Jordaania lähedusest andis linnas pidevalt märku mobiiltelefon, mis ennast alatasa Jordaania mobiilivõrku sisse logis.

Mitme tuhande aastase ajalooga Jeruusalemm pakub ohtralt võimalusi nii ajaloo- ja usuhuvilistele kui ka suurlinna ööelu otsijatele.

Linnast ei puudu vabameelsed kohad, mis täituvad inimestega alles hilistel öötundidel. Ühe sellise ristis eestlaste reisiseltskond nimega Levist Väljas, kuna nii koha õhustik kui ka klientuur meenutasid väga Tallinna vanalinnas asuvat kõrtsi.

Inimesed on Jeruusalemmas sõbralikud ning varajaste hommikutundideni kestnud pidutsemise ajal ei õnnestunud meie seltskonnal näha ühtegi tüli.

Kes soovib Iisraelis viibides nautida poest ostetud veini või õlut, peavad arvestama, et juudiriigis kehtib öise alkoholimüügi keeld, mis algab kell 23.

Tõsiusklikel juutidel on iga reede päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni sabat, mil on keelatud reisimine ja töötegemine. Jeruusalemmas suletakse sabati alguses mõned linnaosad autoliiklusele täielikult.

Hotellis tekitas eestlastes arusaamatust sabatilift, mis kulges nupuvajutustest hoolimata üles-alla, peatudes igal korrusel.

Nimelt on tõsiuskliku juudi jaoks töö isegi liftinupule vajutamine, seetõttu liiguvad liftid sabati ajal paljudes Iisraeli hotellides.

Ajakirjaniku reisi eest tasusid Iisraeli turismiministeerium ja Novatours.