Hinnalised vaatamisväärsused hävivad sõjakeerises

Aleppo Al-Madina turg enne 2012. aasta põlengut. Foto: Reuters/ScanPix

Süürias kolmandat aastat möllav sõda on ilmselgel põhjusel turistid piirkonnast eemale tõrjunud, kuid praeguste sündmuste tagajärg võib olla see, et isegi kui konflikt suudetakse kunagi lahendada, pole maatasa tehtud riigis järel enam pea ühtegi vaatamisväärsust. Mosaiigid on ära varastatud, turud põlema pandud ja mošeed puruks pommitatud.

Üks maailma vanimaid ja tähtsaimaid mošeesid, Aleppos asuv Suur Mošee sai tabamuse mullu. 1090. aastal ehitatud minarett oli suutnud tuhat aastat vastu pidada, kuid möödunud aasta aprillis sai sellest mässuliste rünnaku käigus ühe päevaga ajalugu.

Aleppo ajaloolise piirkonna südames asuv UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Al-Madina souk (turuala – toim) sattus aga 2012. aasta septembris Vaba Süüria armee ja Süüria režiimivägede võitluse tallermaaks ning süüdati. Võimalus 13 kilomeetrit järjest lukskaupade, vürtside ja tekstiilide vahel jalutada asendus hoopis ostlemisvaenulikuma takistusrajaga, mida palistavad sisselangenud aknad ja katused ning rusuhunnikud keset teed.

Mõned kohad on langenud aga tahtliku kahjustamise ohvriks. Näiteks oli Dar'ā linna arheoloogide ühendus möödunud aastal registreerinud linna iidsete varemete juures üle saja hävitusakti ja salajase väljakaevamise.

Lisaks on löögi alla sattunud muuseumid. Süüria põhjaosas asuvas Ma'arat al-Nu'mani linna muuseumis oli varem Lähis-Ida suurim mosaiigikollektsioon. Nüüd on kõik, mida liigutada saab, sealt varastatud, alles jäänud muistiseid hävitavad aga jätkuvad õhurünnakud.

Pika ja värvika ajalooga Süürias on olnud väidetavalt rohkem iidseid monumente ja ajalooliselt tähtsaid kohti kui ükskõik millises teises maailma riigis. Purustuste ulatust on sõjakeerisises raske kindlaks teha, samas on piisavalt teateid selle kohta, et kõik kuus Süürias asuvat UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objekti on saanud kas vähem või rohkem purustusi.

Näiteks on mässulised kaks aastat üritanud enda valduses hoida maailmakuulsat ristirüütlite kindlust Crac des Chevaliersi, mille müürid on nüüdseks režiimivägede õhulöökidest armiliseks muutunud. Samasuguseks staabiks on muutunud Rooma-aegse kõrbeoaasi Palmyra varemed.

«Igast inimkonna ajaloo peatükist on üks lehekülg kirjutatud Süürias,» võttis väljaandes Global Post piirkonna rikka ajaloo kokku arheoloog Rod­rigo Martin. Kui palju neist lehekülgedest alles jääb, on hoopis teine küsimus.