Parima veeturismi sihtkoha tiitli pälvis Võrtsjärve piirkond

Kalastamise laager Võrtsjärve ääres. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti avastamata aarete konkursi raames pälvis parima veeturismi sihtkoha tiitli Võrtsjärve piirkond, mis võlus rahvusvahelist žüriid tugevate ja mitmekesiste turismitoodete, väga hästi toimiva koostöö ning rikkalike traditsioonide säilitamisega.

Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee sõnul iseloomustab Võrtsjärve piirkonda kolm olulisemat tugevust. Esiteks Võrtsjärv kui unikaalne loodusressurss ise, olles Natura 2000 linnu- ja looduskaitse ala ning koondades sadu huvitavaid taime- ja loomaliike.

Teiseks tõi Kaljuvee esile piirkonna rikkaliku ajaloo- ja kultuuritraditsiooni ja nende jätkusuutlikkuse ning kolmandaks kvaliteetsed ja mitmekesised turismipaketid, mis on sündinud tugeva koostöö tulemusena kõigi piirkonna osapoolte – nii valdade, mittetulundusühingute kui kohalike turismiettevõtjate vahel.

Võrtsjärve piirkonda iseloomustavad iidsed kalurikülad, ajalooline kalapüügialus kalepurjekas, Eesti ainuke mageveekalade järvemuuseum, angerja-, latika-, koharikas järv ning muistne torupilli mängimise kultuur.

Konkursi žüriisse kuulusid mainekad loodus- ja turismieksperdid nii Eestist kui välisriikidest.

Konkursi finaali jõudis kolm sihtkohta: Muhu saar (esitaja MTÜ Väinamere Uisk); Peipsiveere Sibulatee (esitaja MTÜ Sibulatee) ja Võrtsjärve piirkond (esitaja Võrtsjärve SA).

Kokku konkureeris üheksa sihtkohta: Muhu saar (MTÜ Väinamere Uisk); Vilsandi Rahvuspark; Saaremaa (MTÜ Meremaa); Lahemaa rannakülad Käsmu ja Vergi ning mõisad Sagadi, Palmse ja Vihula (MTÜ Lääne-Viru Turismiklubi); Peipsiveere Sibulatee (MTÜ Sibulatee); Võrtsjärve piirkond (Võrtsjärve SA); Otepää (Otepää Vallavalitsus); Pärnumaa Romantiline Rannatee (MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu); Ruhnu küla, Runhu vald (MTÜ Ruhnu Kultuurielu), Emajõe-Peipsi-Võrtsijärve piirkond (MTÜ Emajõe Lodjaselts).